Mis on populism:
Populismi all mõistetakse a poliitiline seisukoht, mis erinevate strateegiate kaudu otsib rahvaklassi toetust ja nõusolekut. Terminit populism peetakse aga määratlemiseks palju laiemaks ja keerulisemaks.
See on tingitud asjaolust, et mitmesuguseid poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegelikkusi, ettepanekuid ja strateegiaid nimetatakse populismiks, mis teeb ettepaneku kaitsta ühiskonna üldisi huve, et saavutada kodanike ühine heaolu.
Need ettepanekud võivad tuleneda nii parempoolsete, paremäärmuslike kui vasakpoolsete erakondade esindajatelt. Seega kui sellist pole isehakanud populistlikku poliitilist liikumist, kuna see seisukoht võib tuleneda mis tahes tüüpi fraktsioonidest.
Selles mõttes nimetatakse kõiki neid nähtusi, mis ohustavad liberaalset demokraatiat, populismiks.
Näiteks Donald Trumpi pakutud poliitilist strateegiat ja meetmeid on peetud populismiks. Samamoodi peetakse populismiks mõnda Ladina-Ameerika valitsuste rühma, mille hulgas paistavad silma Venezuela ja Boliivia juhtumid.
Midagi sarnast juhtub ka Euroopas, erinevate erakondade pakutavad poliitilised meetmed ja strateegiad liigitatakse populismiks, ehkki neil pole mingisuguseid suhteid, kuna neil on erinevad suundumused, isegi kuna iga riigi tegelikkus on eriline.
Populismil on negatiivne tähendus, sest kasutab rida strateegiaid, mille eesmärk on kodanikke veenda, eriti populaarsetes sektorites, kuna üldiselt on need kõige ülekaalukamad.
Selleks kasutavad nad valesid ettepanekuid riigi poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aluste ümberkujundamise kohta ning saavad sel viisil vajaliku sotsiaalse toetuse.
Seda aga ei juhtu ja vastupidi, poliitilised juhid püüavad rahuldada vaid soovi jääda võimule nii kaua kui võimalik.
Teiselt poolt pakkus filosoof ja poliitikateoreetik Ernesto Laclau välja positiivse populismitunde, milles ta selgitab, et ühiskonna olemuse tõttu on demokraatia jaoks ülioluline pluralismist tulenevate mõtete vastandus.
Termini populism päritolu
Arvatakse, et populismi mõiste päritolu tekkis Venemaal 19. sajandil, umbes 1870. aastatel, kui poliitilise liikumise tekkis Narodnichestvo, mille tõlkest tulenes sõna ‘populism’.
See Venemaa poliitiline liikumine põhines veendumusel, et need, kes peavad end sotsialistideks, peaksid enne võimu võtmist inimestelt õppima. Pealegi olid nad intellektuaalide vastu.
Hiljem võttis sõna populism a negatiivne ja pejoratiivne varjundisegi poliitilisest ohust. Seda seetõttu, et populism püüab sotsiaalsete klasside vastasseisu kaudu saada kõige rohkem järgijaid.
- Demagoogia.
- Demokraatia.
