Mis on moralism:
Moraal viitab moraalne pealesurumine teistele inimestele.
Moraal tuleb moraalist. Moraal määratleb üldiselt head ja kurja, moraal on viis kontrollida moraali säilimist ja see juhib teiste tegevust.
Moraal pärineb tavaliselt inimestelt, kes peavad end moraalseks eeskujuks ja panevad seetõttu oma moraalsed hinnangud kas pilkamise või alandamise kaudu peale.
Moralistiks peetakse inimest, kes praktiseerib moralismi. Moralist võib defineerida kui inimest, kes valvab teiste moraali. Selles mõttes, kui moralist kritiseerib ainult teisi ega käitu moraalselt, mõtleme seda, mida peetakse valemoraaliks.
Moralismi tüübid
Filosoofias jaguneb moralism mitmeks vooluks, millest kõige mõjukam on Hispaania moralistide (15. – 18. Sajand) ja prantsuse moralistide (17. – 18. Sajand) oma.
Hispaania moralistid on katoliku kirikusse kuuluv rühmitus, mis sõnastas moraaliküsimused ümber ja määratles kui institutsioon teiste kirikute tekkimise vastu sel perioodil. Sellisel juhul tähendab moralism moraalset otsust.
Prantsuse moralistid aga kritiseerisid tavasid, jälgides aja mentaliteeti ja vaimu. Nii oli see ajend ühiskonna pealesurutud moraali kahtluse alla seadmiseks. Nii peegeldab prantslaste viidatud moralism meie moraalseid hinnanguid.
Moraal ja moraal
Moralism on suhtumine, mis on raamistatud ühiskonna kehtestatud eetika raames. Moraal on kood, mis eristab igaühe head ja halba.
Selles mõttes tagab moraalsus selle, et teised täidavad eetikanorme, järgides omakorda oma moraali, et järgida tuleb käitumist.
Moraal ja moraal
Moralism näitab teiste moraali valvsust ja moraal viitab käitumise ja moraali sidususele.
Nii on moraalsus teistele väärtushinnang ja moraal iseendale peale surutud moraal.
