Mis on ristijaamad (või ristitee):
Ristijaamad ehk Via Crucis on iidsed pühendumus, mida kristlased teevad, et meenutada ja esindada Jeesuse Kristuse kirge ja surma teel Kolgata. Ristijaamad tulenevad ladina keelest Risti tee ja see tähendab "ristitee".
Ristijaamad koosnevad neljateistkümnest jaamast, kus loetakse üles see, mida Jeesus koges ja kannatas alates karistusest kuni matmiseni. Kuid 1991. aastal lisas paavst Johannes Paulus II viimase jaama, viieteistkümnes, et lisada Jeesuse Kristuse ülestõusmise hetk.
Ristijaamade algus pärineb kristluse algusaastatest, kui kristlased austasid neid paiku, mis olid seotud Jeesuse Kristuse elu ja surmaga Jeruusalemmas. Tegelikult öeldakse, et Maarja ise, Jeesuse ema, külastas igaüks neist ruumidest igapäevaselt.
Kindlat päritolu siiski pole, kuid see komme levis ja seda kasutas iga kord suurem hulk inimesi, kes soovisid külastada pühasid paiku, kus Jeesus Kristus oli olnud kogu oma kire, surma ja ülestõusmise ajal.
Siis, pärast ristisõdasid, laienes pühendumus ristijaamade teostamiseks ja suurenes ka teistele aladele, kus oli kristlasi, nii et usu avaldamiseks võeti vastu komme teha midagi väga sarnast Jeruusalemmas tehtuga Jumala armastus ja Jeesuse Kristuse ohvri meenutamine inimkonna päästmiseks.
Sel moel said pühendunud, kel polnud võimalust Jeruusalemma jõuda, oma ristiusu sooritamiseks ja taaselustamiseks oma linnades ristijaama.
Nüüd omistatakse frantsiskaanidele ristijaamade levitamine pärast seda, kui nad on saanud paavst Innocentius XI-lt järeleandmise, nii et nende ülesandeks oli valvata pühasid kohti või Püha Maad, kus Jeesus oli. Samamoodi rajasid frantsiskaanid oma kirikutesse neliteist ristijaama, millele pidi tingimata eelnema frantsiskaani preester.
Mõni aeg hiljem palus paavst Benedictus XIV 1742. aastal kõigil preestritel paigutada ristidega esindatud jaamad kirikutesse. Aastaid hiljem kaotati piirang, et ainult frantsiskaanid võivad ristisõiduteed juhtida, ja see laienes kõigile piiskoppidele üldiselt, kuid nende piiskopkonna piires.
Ristijaamade jaamad
Ristijaamad koosnevad neljateistkümnest jaamast, kus inimesed palvetavad ja mõtisklevad Jeesuse Kristuse kire, surma ja ülestõusmise üle. Selle väljakujunemise ajal, kas kirikus või avatud ruumis koos tõlgendustega, palvetavad inimesed lugupidavalt ja mäletatakse kõike, mida elas Jeesus Kristus ja tema järgijad.
- Esimene jaam: Jeesus reedab Juudas, üks tema jüngritest. Seetõttu vahistab Pontius Pilatus ta ja mõistis ta surma.
- Teine jaam: Jeesus kannab Risti.
- Kolmas jaam: Jeesus langeb esimest korda Risti raskusest.
- Neljas jaam: Jeesus kohtub oma ema Maarjaga.
- Viies jaam: Jeesust aitab Risti kanda Simon Cyrene.
- Kuues jaam: Veronika pühib Jeesuse näo.
- Seitsmes jaam: Jeesus langeb ristiga teist korda.
- Kaheksas jaam: Jeesus räägib lohutades Jeruusalemma naisi.
- Üheksas jaam: Jeesus langeb kolmandat korda.
- Kümnes jaam: Jeesus on riietusest ilma jäetud.
- Üheteistkümnes jaam: Jeesus lüüakse risti.
- Kaheteistkümnes jaam: Jeesus sureb ristil.
- Kolmeteistkümnes jaam: Jeesuse keha võetakse ristilt maha ja Maarja võtab selle omaks.
- Neljateistkümnes jaam: Jeesuse keha asetatakse hauda.
- Viieteistkümnes jaam: Jeesus tõuseb surnuist üles kolmandal päeval.
