Mis on klassikaline füüsika:
Klassikaline füüsika ehk Newtoni füüsika on a distsipliin, mis põhineb igapäevaste esemete liikumise põhiseadustel.
Klassikaline füüsika on sellisena tuntud, avaldades 1687. aastal Newtoni seadused, Isaac Newtoni (1643–1727) matemaatilise sõnastuse oma töös. Philosophiae naturalis principia mathematica. Newtoni seadused on klassikalise füüsika ja mehaanika alus.
Klassikaline füüsika jaguneb järgmisteks erialadeks:
- Kinemaatika
- Klassikaline mehaanika
- Hüdrostaatiline ja hüdrodünaamiline
- Termodünaamika
- Lained ja optika
- Elekter ja magnetism (hiljem elektromagnetism)
- Füüsiline
- Mehaanika
Klassikalise füüsika ja kaasaegse füüsika erinevus
Kaasaegne füüsika sündis 20. sajandil, sündides ühelt poolt Albert Einsteini 1905. aastal avaldatud üldise relatiivsusteooria ja teiselt poolt kvantmehaanika, mida nimetatakse teaduseks, mis uurib osakeste käitumist aatomitel ja subatoomiline tasand.
Newtoni seadused
Kvantfüüsika põhineb kolmel Newtoni seadusel:
Newtoni esimene ehk inertsiseadus
Newtoni esimene seadus ütleb, et objekt jääb puhkeolekusse või ühtlase sirgjoonelise liikumisega (M.R.U.), kui sellele ei mõju väline jõud.
See seadus kehtib ainult selliste objektide standardprobleemide kohta, mille sisemine netojõud on 0. Lisaks iseloomustab objekte ka kahe jõu väljamõeldis: ümmarguse liikumise ja raskusjõu jõud.
Newtoni esimese seaduse näitlikustamiseks kujutlege inimest, kes pöörab end väljasirutatud kätega enda poole ja hoiab lõpus palliga nööri. Pallil on inimese ümber ümmargune orbiit. Nööri katkemise korral järgib pall sirgjoont seal, kus nöör palli jättis, tõmmates ühtlase sirgjoonelise liikumise.
Newtoni teine seadus ehk dünaamika põhiprintsiip
Newtoni teine seadus ehk dünaamika põhiprintsiip oli liikumise uurimisel edasiminek, kuna see ei keskendunud üksnes liikumise kirjeldamisele, vaid selle põhjuste väljaselgitamisele järgmise valemi abil:
Kus F tähistab objekti netojõudu, m on objekti mass ja a on kiirendus. See valem aitab uurida tulemusi, mida sama jõud avaldab erineva massiga objektidele.
Vt ka Newtoni teine seadus
Newtoni kolmas seadus ehk tegevuse-reaktsiooni põhimõte
Newtoni kolmas seadus näeb ette, et kõik jõud universumis toimuvad paarikaupa, see tähendab, et neil on võrdse, kuid vastupidise suurusega jõud. See näitab isoleeritud jõudude olematust ja on üks universumi sümmeetria aluspõhimõtetest.
Kolmas seadus näitab, et kui on olemas väline jõud, saab selle jõu vastu teine võrdne, kuid vastupidises suunas. Seadust kohaldatakse ka sisejõudude suhtes, kes hoiavad teda sel viisil puhkeasendis, kuna see ei suuda kogu süsteemi jaoks selle liikuma panemiseks anda netojõudu. Ainult suhtlemine teise välise objektiga saab seda teisaldada.
