Mis on tegusõna:
Omamoodi sõna tuntakse verbina, mille tähendus on tähistab tegevust, olekut või protsessi, mis viib läbi või läbib lauses mainitud reaalsuse. Lauses toimib verb predikaadi südamikuna.
Nagu teistelgi sõnadel, on ka verbil leksem, milles asub verbaalne tähendus, ning isiku ja arvu morfeemid. Sellel on ka aja, režiimi ja aspekti morfeemid.
Tegusõna tuntakse kui sõnaklassi, mille tähendus näitab tegevust, olekut või protsessi, mis täidab või läbib lauses nimetatud reaalsuse. Lauses toimib verb predikaadi südamikuna.
Nagu teistelgi sõnadel, on ka verbil leksem, milles asub verbaalne tähendus, ning isiku ja arvu morfeemid. Sellel on ka aja, režiimi ja aspekti morfeemid.
Tegusõnade liigitus
Võttes arvesse ülaltoodut, saab verbe liigitada järgmiselt:
Isik
- Esimene isik (Mina / meie): "Kõnnin igal pärastlõunal pargis".
- Teine inimene (sina / sina / sina): "Sa tantsid väga hästi."
- Kolmas isik (ta / nad / nemad / nemad): viitab millelegi või kellelegi, kes suhtlemisest puudub. "Nad kohtusid ja rääkisid erinevatel õppeteemadel."
Aeg
- Minevik: "Eile lugesin huvitavat artiklit vaimse tervise kohta."
- Kohal: "Mul on hea meel sind näha".
- Tulevik: "Maria teeb reisi teinekord."
- Täiuslik pinge: "Täna pärastlõunal sõin oma sõpradega lõunat." See viitab lähiminevikule.
- Ebatäiuslik minevik: "Iga kord, kui mu sõber Laura majja tuli, mängisime nukke." See viitab varasematele toimingutele, mida korratakse.
Hääl
- Aktiivne: "Ana valmistab õhtusöögi."
- Passiivne: "Õhtusöögi valmistab Ana"
- Helkur: "Rosa lõikas kodus juukseid."
Inglise keeles on verbi väljend tegusõna. Sellele punktile viidates tõlgib verb hispaania keeles ‘ser’ või ‘estar’ ning seda kasutatakse põhi- või abiverbina, olles olevikus ja minevikus ebaregulaarne. Näiteks: "Olen jurist"(Olen jurist) verbi kasutatakse nagu ser ja"ma olen oma majas"(Olen oma majas) kasutatakse verbi nagu olemine.
Verbaalsed režiimid
Verbirežiimid on viisid, kuidas verbe saab väljendada. Selles mõttes on kolm suurt verbaalset režiimi:
Soovituslik
Näitlikus meeleolus väljendab kõneleja konkreetseid või tegelikke toiminguid.
Soovituslik režiim | Aeg | Näited |
Lihtne |
Kohal Täiuslikult pingeline Tulevik Lihtne tingimuslik |
ma mängin ma mängisin Ma mängin Ma mängiksin |
Ühend |
Minevikus täiuslik ühend Minevik täiuslik Minevik täiuslik Ideaalne tulevik Ideaalne konditsioneer |
ma olen mänginud Ma olin mänginud ma olen mänginud Olen mänginud Ma oleksin mänginud |
Subjektiivne
Subjunktiivses meeleolus väljendab kõneleja soove, kahtlusi, hirme.
Subjunktiivne režiim | Aeg | Näited |
Lihtne |
Kohal Ebatäiuslik minevik Tulevik |
ma armastasin Ma armastasin või armastasin ma armastan |
Ühend |
Täiuslikult pingeline Minevik täiuslik Ideaalne tulevik |
Olen armastanud Ma oleksin armastanud Ma oleksin armastanud |
Kohustuslik
Tungiva meeleolu korral edastab kõneleja korralduse või taotluse, näiteks:
- "Minge kohe."
- "Sulge uks Palun".
- "Võta rahulikult! Paned mind närvi ".
Tegusõna käänamine
Regulaarsed verbid järgivad käändemustrit vastavalt nende infinitiivi lõpule:
- Lõpmatud lõpud "Ar": esimese konjugatsiooni verbid (hüpata, kõndida, armastada, lohistada, laulda, tantsida).
- Lõpmatud lõpud "Er": teise konjugatsiooni verbid (jooksma, sööma, kartma, juhtuma, andma, jooma).
- Lõpmatud lõpud "minema": kolmanda konjugatsiooni verbid (elama, surema, raputama, minema, eksisteerima, parandama).
Ebaregulaarsetel verbidel on eriline konjugatsioon, mis ei järgi üldreeglit.
Verbivormid
Verbivormid on:
Infinitiivne
See on vorm, mida kasutatakse sõnastikes mis tahes verbi tähenduse sisestamiseks, ja see on vorm, mida kasutatakse selle käände nimetamiseks, lauses võib see täita verbi ja nimisõna funktsioone.
Näited:
- "Tervislikuks toitumiseks on hädavajalik toitumine."
- "Võite tulla meid vaatama."
- "Läheme rannas jalutama."
Gerund
Näitab verbaalse tegevuse ümbritsevat asjaolu.
Näited:
- "Väljakul mängivad muusikud."
- "Ta tuli klassi jooksma, sest oli hilja."
- "Jäin vanaema koju magama."
Osaleja
See on ainus viis, mis toetab soo ja arvu painutamist. Lauses võib see võtta omadussõna funktsioone.
Näited:
- "Kaamera on katki."
- "Loo esitas kooli parim tenor."
- "Täna on meil juba õhtusöögiks reserveeritud laud."
Tegusõnade liigitus
Morfoloogia seisukohast jagunevad verbid regulaarseteks, ebaregulaarseteks, umbisikulisteks, puudulikeks ja pronominaalseteks.
Regulaarne ja ebaregulaarne verb
The reeglipärased tegusõnad Nad ei esita juure variatsioone, näiteks: armasta, söö, ela, naerata. Vastupidi, ebareeglipärased tegusõnad Nad esitavad variatsiooni oma juures, näiteks: andma (annan, andsime, annan), tean (tean, teadsin), mõõdan (mõõdan, mõõdan, mõõdan).
Transitiivne ja intransitiivne verb
Tegusõna on transitiivne kui nende tegevus juhtub mõne muu isiku või asjaga kui subjekt, kes seda teostab, nõuavad transitiivsed verbid oma tähenduse täiendamiseks otsest objekti.
Näiteks: "Olen lugenud raamatut, mille mulle laenasite", "Jorge sööb õuna", "Ostame pulmadeks kingad".
Omalt poolt Intransitiivne verb see on siis, kui selle tegevus ei juhtu mõne muu isiku või asjaga kui subjektiga, kes selle täidab. Intransitiivsetel verbidel on täielik tähendus ja nad ei vaja otsest objekti.
Näiteks: "lähen koju", "tulen haiglast", "treener rääkis kogu ujumismeeskonnaga".
- Morfoloogia.
- Semantika.
Sõna jumal
Religioosses kontekstis tähistab suurtähtedega sõna Sõna Jumala või Jumala enda sõna, nagu see oli Piiblis kirjas: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli jumal. " (Johannese 1: 1)
Seda sõna kasutatakse Uues Testamendis, täpsemalt Johannese evangeeliumis Jeesuse kvalifitseerimiseks. Mõnes tõlkes asendatakse "verb" mõistega "sõna".