Mis on teoloogia:
Teoloogia on distsipliin, mis uurib Jumala olemust ja tema omadusi ning teadmisi, mis inimestel jumalikkuse kohta on.
Sõna teoloogia on Kreeka päritolu .εος või theos mis tähendab "jumal" ja λογος või logod mis väljendab "uurimist" või "arutlust". Järelikult tähendab teoloogia Jumala ja temaga seotud faktide uurimist.
Mõiste teoloogia on sündinud filosoofia rüpes ning seda vaadeldi ja kasutati raamatus esimest korda Vabariik Platoni kohta. Selles kontekstis viitab Platon teoloogiale, et väljendada mõistuse kaudu jumaliku olemuse mõistmise protsessi.
Hiljem kasutas Aristoteles väljendit teoloogia mütoloogilisele mõttele viitamiseks ja hiljem filosoofia põhiharuna. Aristotelese metafüüsika kontseptsioon hõlmab jumalike asjade uurimist kui üht tema teemat, ehkki see ei piirdu sellega.
Teoloogia aktsepteeris kristlus 4. ja 5. sajandi vahel, sellest ajast alates uuriti kristlikus maailmas filosoofiat ja teoloogiat sama teadusharu osana kuni renessansini. See tähendab, et teoloogiat peeti filosoofia haruks, kuni sekulariseerumine soosis nende üksteisest sõltumatust.
Kõik usundid rakendavad teoloogiaõpet. Selles mõttes võib kõige levinumate näidete nimetamiseks rääkida aabrahami (juudi, kristlase, islami), egiptuse, kreeka, norra ja keldi teoloogiast.
Võite ka meeldida:
- Metafüüsika.
- Filosoofia.
Teoloogia harud
Mõttedistsipliinina võib rääkida erinevast teoloogia tüübid või teoloogia harud sõltuvalt nende üldisest eesmärgist. Järgmisena vaatleme teoloogia põhitüüpe, millest tulenevad erinevad tõlgendused.
Loomulik või ratsionaalne teoloogia
Looduslik teoloogia, tuntud ka kui ratsionaalne teoloogia, põhineb jumaliku uurimisel, võtmata arvesse üleloomulikke ilmutusi, uurimusi või pühakirjade või religioossete kogemuste moodustavate raamatute analüüse. Loodusteaduse üliõpilased kinnitavad, et looduse vaatlemisel avaldub jumalik ja ka kõik jumaliku loodud.
Dogmaatiline ja ilmutatud teoloogia
Dogmaatiline teoloogia uurib teoreetilisi põhimõtteid, millel on keskne usk jumalikkusse ja mida võetakse ilmutatud tõdedena. Alguses vaadeldi dogmaatilise teoloogiana apologeetikat või fundamentaalset teoloogiat. Apologeetika seisneb seisukoha kaitsmises usu ja nende tuletamise erinevatest vaatenurkadest. Aja jooksul muutusid mõlemad teadused iseseisvaks, jättes fundamentaalse teoloogia usu, selle põhjuste, omaduste ja aluste uurimisse teiste religioonide suhtes.
Moraaliteoloogia
Moraaliteoloogia viitab teoloogia harule või suundumusele, mille eesmärk on kajastada hea ja kurja mõistet ning selle mõju inimese käitumisele. Lähtepunktina võetakse teoloogilised põhimõtted, mis reguleerivad teatud usuliste veendumuste süsteemi väärtuste skaalat.
Eshatoloogia
Eshatoloogia on teoloogia haru, mis uurib eelkõige inimese olemasolu ja ajaloo lõppeesmärki. Ta imestab teise maailma mõistete üle. Näiteks mõisted taevas, põrgu, puhastustuli, hades, sheol, reinkarnatsioon jne. Ta mõtiskleb ka inimkonna ja universumi saatuse üle.
Pneumatoloogia
Pneumatoloogia ehk pneumatoloogia on teoloogia haru, mis tegeleb vaimolendite või vaimsete nähtuste uurimisega. See käsitleb selliseid mõisteid nagu vaim, hingamine, hingamine, tuul, mis on seotud varjatud, kuid tajutavate jõududega. Näiteks kristluse puhul uurib pneumatoloogia eelkõige Püha Vaimu olemust.
Kristlik teoloogia
Kristlaste jaoks on teoloogia Piiblis ilmnenud õpetuse uurimisel hädavajalik tööriist. On kolm peamist tõlgendusliini: katoliku teoloogia, õigeusu teoloogia ja protestantlik teoloogia. Igaüks neist rajab oma uuringud kahele saladusele:
- kristoloogiline saladus, mis keskendub Jeesuse Kristuse elule tema sünnist kuni surmani ja
- kolmainsuse müsteerium, mis põhineb ühe Jumala äratundmisel Isa, Poja ja Püha Vaimu kuju all.
Kristlikku teoloogiat väljendatakse ka dogmaatilises teoloogias, moraaliteoloogias, eshatoloogias või pneumatoloogias. Kuid lisaks arendab see mõnda haru, mis on tema enda omad. Allpool nimetame mõned olulisemad.
Piibli teoloogia
Piibli teoloogia, nagu nimigi ütleb, vastutab Püha Pühakirja moodustavate erinevate raamatute uurimise ja analüüsimise eest, millele kristlased oma uskumused ja eluviisi rajavad.
Kristoloogia
Kristoloogia on kristliku teoloogia spetsiifiline osa, mille huvi keskpunktiks on Naatsareti Jeesuse isiku, tema mõtte ja olemuse uurimine. Selles mõttes on hädavajalik uurida muuhulgas selliseid kohti nagu inkarnatsioon, ristimine, teisenemine, kirg ja ülestõusmine.
Süstemaatiline teoloogia
Süstemaatiline teoloogia võimaldab teil korraldada ja tajuda praeguseid sündmusi Piibli erinevates raamatutes jutustatud sündmustega. See tähendab, et küsitletakse Püha Pühakirja tõlgendamise kohta uskliku subjekti ajaloolises ja konkreetses kogemuses.
Hariduse teoloogia
Haridusteoloogia viitab haridusprotsessil põhinevale teoloogilisele uurimisele ja refleksioonile inimese arengust, see tähendab inimese küpsemisest. Selles mõttes mõistab ta, et haridus ei piirdu lihtsa kooliharidusega, vaid seda tuleb mõelda ajastu kultuuri märgina. Seetõttu on see üleskutse katoliku koolide pakutavale haridusele oma pakutava koolituse eesmärgi ümber suunamiseks.
