Mis on filosoofia:
Filosoofia on õpetus, mis kasutab a abstraktsete mõistete nagu olemasolu, tõde ja eetika loogiliste ja metoodiliste arutluste kogum tuginedes teadusele, looduslike asjade, näiteks inimeste ja universumi omadustele ning põhjustele ja tagajärgedele.
Filosoofia pärineb kreekakeelsest sõnast φιλοσοφία ja ladina keelest filosoofia mõtles välja Pythagoras Vana-Kreekas, mis tähendab "tarkuse armastust" või "tarkuse sõpra". See termin nimetab ka ühe või mitme selle valdkonna autori välja töötatud teooriaid ja mõttesüsteeme.
Filosoofia on ka subjekti, teooria või organisatsiooni vaim, põhimõtted ja üldised mõisted. See viitab ka viisile mõista maailma ja elu.
Filosoofia tähendab ka mõõdukust, kindlustunnet või rahulikkust keerulises olukorras seismiseks. Selles mõttes tähendab väljend „võtke asju filosoofiaga” probleemi suhteliseks muutmine.
Filosoofia päritolu
Aristotelese skulptuur.
Filosoofia tegeliku päritolu kohta on palju poleemikat. Kuid erinevad autorid nõustuvad, et filosoofia arenes enam-vähem paralleelselt nii idas kui läänes, kuid nende arusaamad ja meetodid on väga erinevad.
Arvatakse, et läänes on filosoofia tekkinud iidsetel aegadel (ajalooline periood, kus esimesed tsivilisatsioonid ilmusid kirjutamismeetoditega) ja see hõlmab nii kreeka kui ka rooma filosoofiat.
Kreekas algab filosoofia Sokrate-eelsest ajastust, mida juhtis Miletes Thales 6. sajandil eKr. C ja kellele järgnevad hiljem Sokrates, Platon ja Aristoteles. Kreeklased otsisid viisi, kuidas maailma mõista, eemal mütoloogiast ja religioonist ning rohkem kokkupuutes ratsionaalse mõtteviisiga.
Rooma filosoofia tekkis omalt poolt Vana-Roomas, 7. sajandil eKr. C koos eksponentidega nagu Lucretius, Seneca, Cicero ja Marco Aurelio. Roomlaste jaoks oli huvi praktilise vastu ülimuslik, seega seadsid nad esikohale sellised igapäevased küsimused nagu poliitika ja eetika.
Idas oli filosoofial kaks suurt aspekti: hindu filosoofia, millest tulenevad mitmed mõttevormid, nagu Vedanta, jooga ja budism; ja Hiina filosoofia, mis sai alguse Shangide dünastias I Chingi või muutuste raamatu kirjutamisest aastal 1200 eKr. C ja sellest saaks hiljem konfutsianismi üks alustalasid.
Vaata ka:
- Sokraatiaeelne filosoofia.
- Kreeka filosoofia.
- Filosoofia omadused.
Filosoofia harud
Need on tänapäeval mõned filosoofia peamistest harudest:
- Metafüüsika: uurige mõisteid, millega inimene mõistab teda ümbritsevat maailma.
- Gnoseoloogia: uurib, mis puudutab inimteadmisi: kust need pärinevad, kui kaugele saab neid arendada jne.
- Epistemoloogia: vastutab teadmiste omandamisele viivate tegurite analüüsimise eest. Mõne autori jaoks sama filosoofilise haruga epistemoloogia ja epistemoloogia.
- Loogika: See algas filosoofia haruna, mis vastutas selliste mõistete uurimise eest nagu demonstratsioonid, paradoksid või kehtetu järeldamine. Kuid seda on juba sajandit peetud ka matemaatika haruks.
- Eetika: uurige õigete ja valede mõistete kohta inimese käitumises.
- Esteetiline: tegeleb ilutaju tajumisega.
- Poliitiline filosoofia: uurib kodanike ning poliitiliste osalejate ja süsteemide omavahelisi seoseid.
- Keele filosoofia: on filosoofia haru, mis uurib About-Meaning.com kaudu keelekasutust ja selle suhet maailma mõtte- ja tõlgendamisprotsessiga.
- Vaimufilosoofia: vastutab kõigi mentaalsel tasandil toimuvate kognitiivsete ja emotsionaalsete protsesside, näiteks mõtete, soovide, fantaasiate ja emotsioonide uurimise eest.
- Teadusfilosoofia: on pühendatud teadmiste ja teadusliku metoodika uurimisele, kasutades peamiselt empirismist ja positivismist pärinevaid mõisteid, süüvides teaduse legitiimsusse, olemusse ja ratsionaalsusse ning selle suhetesse teiste teadmisvormidega, näiteks religiooniga.
Vaata ka:
- Filosoofilised hoovused.
- Kaasaegne filosoofia.
- Abstraktsioon.
Ettevõtte filosoofia
Ettevõtte filosoofia on üldiste põhimõtete, väärtuste ja suuniste kogum, kuhu saab lisada äriorganisatsiooni visiooni ja missiooni. Selles kontseptsioonis on mõnikord kaasatud ka ettevõttekultuuri idee, ehkki see on rohkem seotud olemasolevate kommete ja toimimisviisidega.
Üks selle omadusi on see, et sellel on aja jooksul teatav stabiilsus, kuigi ettevõtte filosoofiat saab kohandada või muuta. Lisaks on see äritegevuse arendamisel määrav, kuna olemasolev filosoofia tingib ettevõtte eesmärke ja tegutsemisviise.
Õigusfilosoofia
Õigusfilosoofia on õiguse mõistete uurimine filosoofilisest vaatenurgast. See käsitleb selliseid küsimusi nagu seaduse olemus ja suhe moraaliga, tõe mõiste, teadmised ja õigusnorm.
Õigusfilosoofias jäävad silma kaks voolu: loodusõiguse ehk iusnaturalismi doktriin ja positiivse õiguse ehk õigusliku positivismi doktriin (milles eristatakse ühelt poolt skeptilist positsiooni ja teiselt poolt metoodilist aspekti).
Mõned õiguse filosoofiasse süvenenud autorid on John Finnis, Hans Kelsen ja Ronald Dworkin.
- Elufilosoofia.
- Eklektika.
