Vastavalt keelemärkide kasutamisele (või mitte) on kaks peamist suhtlustüüpi:
- Suuline
- Mitteverbaalne
Sealt edasi on uued suhtlustüübid, mis põhinevad erinevatel teguritel:
- Vastavalt osalejate arvule.
- Vastuse tüübi järgi.
- Sensoorse kanali järgi.
- Suhtluskandja tüübi järgi.
- Vastavalt kommunikatsiooni eesmärgile.
- Vastavalt selle ulatusele.
- Sõltuvalt andmeedastuse tüübist.
Suhtlus on sõnumite loomise, edastamise ja vahetamise protsess saatja (kes genereerib ja edastab sõnumi) ja vastuvõtja (kes tõlgendab sõnumit ja sellele reageerib) vahel. See on keeruline protsess, seetõttu on mitmete muutujate järgi klassifitseerimisi nii palju kui allpool mainitud.
Keelemärkide kasutamise järgi
Keeleline märk on üksus, mis koosneb mõistest või tähendusest ning suulisest või kirjutatud sõnast, mida nimetatakse tähistajaks. Kui näeme taevas valkjat kogunemist, teame, et see on pilv (tähendab) ja et hispaania keeles koosneb see tähtedest n, u, b ja e (märkimisväärne).
Keelemärkide kasutamise oskus on ainulaadne inimestele. Sõltuvalt sellest, kas neid on meie suhtluses või mitte, võib seda olla kahte tüüpi:
1 Suuline suhtlus
Suuline suhtlus on suhtlemisviis, mis nõuab keeleliste märkide kasutamist, näiteks kirjutatud sõna (õigekiri) või öeldud sõna (foneemid), et seda saaks teostada.
See on kõige olulisem suhtlemisviis, kuna see nõuab kognitiivsete protsesside (mõtlemise) teostamist ja seda saavad teha ainult inimesed.
Suuline suhtlus liigitatakse omakorda kahte tüüpi:
Suuline suhtlus: hõlmab kõne kasutamist. See nõuab lisaks füüsilisele ja kognitiivsele võimele tähenduslike sõnade loomiseks ja edastamiseks ka ühist koodi. Sel juhul on kood keel või keel, mis on inimeste rühmale ühine keeleliste märkide süsteem.
Suulise suhtluse näiteks oleks kahe sama keelt rääkiva inimese vestlus.
Kirjalik suhtlus: nõuab kirjaliku koodi kasutamist. Sel juhul on kood õigekiri või märgid, mida me kasutame sõnade tähistamiseks. Need märgid peavad olema osa ühisest süsteemist, mida nimetatakse tähestikuks, mis omakorda on rida grammatilisi reegleid, mis reguleerivad nende kasutamist, näiteks rõhutusreeglid.
Kirjaliku suhtluse näiteks oleks hispaania keeles kirjutatud tekstsõnum saajale, kes räägib ka sama keelt.
Suulises suhtluses on äärmiselt oluline, et saatja ja vastuvõtja jagaksid suulist (keel) või kirjalikku (tähestik) koodi, milles sõnum saadetakse. Vastasel juhul ei saa vastuvõtja seda tõlgendada ega sellele vastata, mis tähendab kommunikatsiooniprotsessi ebaõnnestumist.
2. Mitteverbaalne suhtlus
See on igasugune teabevahetusprotsess, mille puhul ei ole vaja kasutada suulisi või kirjalikke sõnu. See liigitatakse kolme tüüpi:
- Kineesiline mitteverbaalne suhtlus: viitab kehakeele kasutamisele. Näiteks žestid ja pilk.
- Proksemiline mitteverbaalne suhtlus: see on seotud ühe ja teise inimese vahemaaga, mis varieerub vastavalt oludele ja kultuurile. Näiteks Ladina-Ameerikas on normaalne, et inimesed on väga lähedased, kuid anglosaksi riikides võib seda tõlgendada agressioonina.
- Mitteverbaalne paralingvistiline suhtlus: viitab häälikute väljendamisele ilma sõnadeta. Näiteks eufooriahüüd, haigutamine, hääletooni muutused jne.
Vastavalt osalejate arvule
Sõltuvalt sõnumivahetuses osalevate inimeste arvust võib suhtlus olla järgmine:
3. Individuaalne suhtlus
See tähendab, et suhtlus toimub ühelt isikult teisele. Üks neist saadab sõnumi (saatja) ja teine selle (vastuvõtja). Lõpuks saab neid rolle vajadusel vahetada.
Näiteks vestluses:
-Emitter: Tere, kuidas läheb?
-Saaja: Mul on kõik korras.
-Emitter: ütle mulle, kuidas sul läheb?
-Vastuvõtja: parem kui kunagi varem. Sain uue töö!
4. Kollektiivne suhtlus
See on teatavat tüüpi side, mis tekib siis, kui sõnumeid vahetab rohkem kui kaks inimest.
Kollektiivse suhtluse näiteks on töökohtumine, kus kõik osalejad vahetavad ideid.
5. Kollektiivne suhtlus
See on siis, kui suhtlevate inimeste rühm kuulub samasse rühma.
Kollektiivse suhtluse näide on see, kui rühm õpilasi saab kokku, et arutada grupi ülesannet.
6. Kollektiivne suhtlus
Need on sõnumivahetused erinevate rühmade vahel.
Näiteks kohtub ettevõttes rahanduse meeskond personalimeeskonnaga, et arutada ettevõtte teatud otsuseid.
7. Massiline suhtlus
See on siis, kui üks emitent (mis võib olla üksikisik või rühm, mis tegutseb ühe emitendina) pöördub vastuvõtjate rollis olevate inimeste rühma.
Näiteks kontserdil tekitaksid õhku üksiklaulja või -bänd ja vastuvõtjaks oleks publik.
Vastuse tüübi järgi
Suhtlusprotsessis saab sõnumeid vahetada reaalajas või mitte. Selle põhjal võib suhtlemine olla:
8. Sünkroonne side
Teabevahetus toimub reaalajas, see tähendab kohe.
Näide: videokõne, vestlus.
9. Asünkroonne suhtlus
Teabevahetus ei toimu reaalajas. Seetõttu peab sõnumi saatja vajaduse korral vastuse saamiseks veidi ootama.
Näiteks a e-post see saadetakse kohe, kuid sellele ei reageerita alati kohe.
Sensoorse kanali järgi
Sõltuvalt sellest, millises mõttes ärrituse kujul närvisüsteemi jõudev teave võib tajuda, võib suhtlus olla:
10. Puudutage suhtlust
See hõlmab puutetunnet, et tajuda vastuvõtjale teavet pakkuvaid helitugevusi ja tekstuure.
Näiteks punktkirja lugemise ja kirjutamise meetod, mis võimaldab nägemispuudega inimestel suhelda.
11 lõhnav suhtlus
Suhtlus toimub lõhna kaudu.
Levinud näide on see, et mitu korda võime tuvastada, kas toit on halvas seisukorras, just selle eraldatava lõhna järgi.
12. Visuaalne suhtlus
Informatsiooni tajutakse nägemismeele kaudu
Levinud näide on see, et enamasti pole inimestel vaja fotot, mida meile kirjeldada, et mõista selle edastatavat sõnumit.
13. Maitsetundlik suhtlus
Informatsiooni tajutakse läbi maitsemeele.
Näiteks kui meil on jook või eine.
14 Kuulmiskommunikatsioon
Informatsiooni tajutakse kuulmismeele kaudu.
Näiteks suuline suhtlus ja muusika.
Suhtluskandja tüübi järgi
Meedia on vahendid, mis võimaldavad sõnumeid saata massilisele saajate rühmale. Sõltuvalt sõnumi jagamiseks kasutatavast andmekandjast võib suhtlemine olla:
15. Digitaalne suhtlus
See viitab sidetüübile, mis luuakse digitaaltehnoloogiat kasutavate kanalite kaudu. Sellisel juhul levitatakse teavet Interneti kaudu.
Näiteks veebileht, e-post, suhtlusvõrgustikud.
16. Teleside
Sel juhul on kanal või vahend sõnumi edastamiseks televisioon. Seal saadab saatja (antud juhul iga kanali programmeerimine) teate, mille vastuvõtja (vaataja) saab ekraani kaudu.
17. Raadioside
Side luuakse raadio kaudu, mis on kanal, mille kaudu sõnumit edastatakse. Sel juhul koosnevad saatjast kõik raadiojaamad.
18. Telefoniside
See on suhtlusprotsess, mis toimub telefoni teel.
Näiteks kõne või sõnum.
19. Kinematograafiline suhtlus
See kasutab kino sõnumi edastamise vahendina, mis omakorda sisaldub filmis, videos või audiovisuaalses materjalis, mida soovite vastuvõtjaga jagada.
Vastavalt kommunikatsiooni eesmärgile
Võttes arvesse sõnumi edastamisega saavutatavat eesmärki, võib kommunikatsioon olla:
20. Ajakirjanduslik suhtlus
Kasutage meediat teavitamise eesmärgil sõnumite edastamiseks.
Näiteks televisiooni uudistesaated või kohalikud uudiste veebisaidid.
21. Reklaamikommunikatsioon
See on teatavat tüüpi side, mida kasutatakse toote või teenuse reklaamimiseks, üldiselt selle müügi suurendamiseks.
Näiteks kui näeme YouTube'i videos reklaami tunnustatud kaubamärgilt.
22. Haridussuhtlus
See on hariduseesmärgiga sõnumi edastamine. Lõpp on sel juhul midagi õpetada.
Kõige tavalisem näide on õpetaja klassi õpetamine. YouTube'i õpetus, mis selgitab konkreetse probleemi lahendamist, on ka haridussuhtluse vorm.
23. Poliitiline kommunikatsioon
See on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust poliitilises kontekstis.
Poliitilise kommunikatsiooni näiteks on valimiskampaaniates kasutatavad strateegiad. Need võivad hõlmata riidekapi teatud värvide valimist, varem välja töötatud kõne edastamist või ikooniliste kujundite loomist, näiteks last beebi hoidev poliitik või vanema inimese otsaesist suudlemine.
Eesmärk on antud juhul avaldada positiivset mõju valijatele.
24. Organisatsiooniline suhtlus
See viitab organisatsioonide hallatavale suhtlusele. Neil võib olla sisemine eesmärk, näiteks ettevõtte ja töötajate vaheline suhtlus, või väline eesmärk, näiteks ettevõtte ja selle tarbijate, meedia, tarnijate jne suhtlus.
Organisatsioonilises suhtluses on mitu kategooriat:
- 25. Kahesuunaline suhtlus: suhtlus toimub organisatsiooni rühma inimeste vahel ja oodatakse kõiki aktiivselt osalema. Näiteks e-kiri, milles palutakse kõigilt asjaosalistelt vastust.
- 26. Ühesuunaline suhtlus: sidet haldab saatja ja vastuvõtjalt vastust ei oodata. Näiteks lõpetamiskirja saatmisel.
- 27. Ülespoole suhtlemine: suhtlus toimub jõupositsioonilt madalamale. Näiteks kui ülemus kutsub kokku koosoleku.
- 28. Allapoole suhtlemine: suhtlemist haldavad ettevõtte töötajad, kes suunavad oma sõnumi ülemustele. Näiteks üleskutse liitu ettevõtte omanikega.
- 29. Ametlik suhtlus: suhtlusprotsess peab vastama teatud reeglitele. Näiteks peavad e-kirjad sisaldama tervitust, ettevõtte graafilist identiteeti, teatud sõnavara kasutamist jne.
- 30. Mitteametlik suhtlus: suhtlusele ei kehti ükski konkreetne reegel. Näiteks töökaaslaste vahelised meilid või otsesõnumid.
Selle difusiooni järgi
Kui saatja ja vastuvõtja osalevad kommunikatsiooniprotsessis, pole alati vajalik ega soovitav, et sõnumit levitatakse uutele vastuvõtjatele. Sel juhul võib suhtlus olla:
31. Erasuhtlus
Suhtlusprotsessi hoitakse saatja ja vastuvõtja vahel. Näiteks telefonikõne kahe inimese vahel.
32. Avalik suhtlus
Sõnumi edastamine võib või peaks hõlmama uusi adressaate. Näiteks üleriigilist huvi pakkuvate uudiste levitamine.
Sõltuvalt andmeedastuse tüübist
Telekommunikatsioonimaailmas on mitut tüüpi arvutisidet:
33. Andmeside simplex
See on arvutiside tüüp, mille käigus andmed (sõnum) saadetakse ühesuunaliselt. See tähendab, et pole oodata vastust või tagasiside vastuvõtja poolt. Näiteks võib tuua televisiooni või raadio, mis edastab ainult teateid, kuid selle sisuga pole võimalik suhelda.
34. Andmeside pool dupleks
Sel juhul toimub sideprotsess kahesuunaliselt, sõnumivahetuses saatja ja vastuvõtja vahel. Vastuvõtja peab siiski ootama, kuni saadetud andmed reageerivad, kuna protsess ei saa toimuda üheaegselt.
Näiteks kasutamisel raadiosaatja, saadab saatja oma sõnumi ja peab suhtluse jätkamiseks ootama, kuni vastuvõtja selle vastu võtab.
35. Andmeside dupleks
See on andmeedastussüsteem, mis kasutab kahte simplex-süsteemi, mis võimaldab suhelda kahesuunaliselt ja samaaegselt.
Duplekssüsteemi näiteks on videokõned.
36. Andmeside
Andmete järjestikune edastamine nõuab teabe killustamist väiksemateks tükkideks, mis saadetakse ükshaaval seni, kuni andmepakett on valmis.
Seda tüüpi suhtluse näide on morsekood.
Võite ka meeldida:
- Suhtlus.
- Kommunikatsiooni elemendid.
- Verbaalne kommunikatsioon.
- Mitteverbaalne suhtlus.
- Meedia.
