Millised on inimese arengu etapid?
Inimese arengu etapid on rida bioloogilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja sotsiaalseid muutusi, mille inimesed läbivad kogu oma elutrajektoori.
Ideaalis hõlmab inimese elutsükkel seitset inimese arengu etappi:
- Sünnieelne faas
- Lapsepõlv
- Lapsepõlv
- Teismeiga
- Noored
- Täiskasvanueas
- Vanas eas
Kõik need arenguetapid toovad endaga kaasa rida muutusi, mis on üksikisiku arenguks hädavajalikud, seetõttu on oluline teada iga etapi tunnuseid.
Sünnieelne faas (rasedus)
See on arenguetapp, mis toimub emakas ja kus embrüo alustab oma arenguprotsessi, kuni temast saab täielikult moodustunud vastsündinu. See sisaldab kolme alametappi:
Germaaperiood
See on viljastumise hetk, kui muna viljastatakse sperma abil ja hakkab liikuma emaka suunas, kuhu see implanteeritakse.
Embrüonaalne periood
See on staadium, kus algab rakkude jagunemine vastavalt nende funktsioonidele ja mis põhjustab seejärel luu ja lihase struktuuri ning lapse erinevaid organeid.
Loote periood
Selles faasis hakkavad elundid moodustuma ja küpsema. See arenguetapp algab 12. rasedusnädalal ja lõpeb lapse sünniga.
Vt ka Rasedus.
Lapsepõlv (0 kuni 6 aastat vana)
See on arengufaas, mida iseloomustavad psühho-motoorsete oskuste ja võimete ning ka keele õppimine. Muud lapsepõlve staadiumi tunnused on:
- Imik hakkab sööma tahkeid toite.
- Nad alustavad esimesi liigutusi autonoomselt, kõigepealt roomavad ja siis kõnnivad.
- Esimeste sõnade hääldus.
- Lugemise ja kirjutamise põhimõistete õppimine.
- Koostoime füüsilise keskkonnaga (trepist laskumine, toolile tõusmine) ja sotsiaalne (teiste eakaaslastega kohtumine ja nendega mängimine).
Lapsepõlv (6 kuni 12 aastat vana)
Paljude spetsialistide jaoks on lapsepõlv inimese arengu kõige olulisem etapp, sest just seal omandatakse tervislikuks arenguks olulised psühho-sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ning pannakse alus sellele, milline isend tulevikus on.
Selle omaduste hulgas paistavad silma järgmised:
- Kognitiivsete oskuste arendamine (ideede seostamine, värvide, kujundite ja struktuuride äratundmine)
- Lugemis-, kirjutamis- ja loogilise mõtlemise oskuste areng.
- Sotsiaalsel tasandil on see palju läbikäimise periood, kus hariduse ja vaba aja tegevuste kaudu hakkavad tekkima esimesed sidemed väljaspool kodu.
Vt ka lapsepõlv.
Noorukiiga (12-20-aastased)
Bioloogiliselt on teismeiga inimese arenguetapp, mida iseloomustavad hormonaalsed ja füüsilised muutused, mis määravad indiviidi seksuaalse küpsuse. See on jagatud kaheks faasiks:
Varane noorukiiga (12-15 aastat)
Seda iseloomustavad:
- Kasv suureneb.
- Kaalu ja pikkuse muutused.
- Kehakarvade välimus.
- Naiste rindade kasv ja menstruatsiooni algus.
- Seksuaalse soovi ilmnemine mõlemas soos.
- Kalduvus isoleerimisele või perekonnatuumast kaugenemisele.
Hiline noorukiiga (15–20 aastat)
Selles etapis on seksuaalse küpsemise protsess lõpule jõudnud ja nooruk valmistub täiskasvanuks. See hõlmab keskkooliõpingute lõpetamist ning akadeemiliste või ametialaste huvide uurimist.
Vt ka noorukiiga.
Noored (20–25-aastased)
Selles etapis algavad täiskasvanu esimesed sotsiaalsed suhtlemised, ehkki indiviidil puudub endiselt emotsionaalne küpsus. Selle arenguetapi muude omaduste hulgas paistavad silma järgmised:
- Füüsilise arengu protsessi kulminatsioon.
- Inimene hakkab maailma kogema selgema nägemusega endast ja tuleviku soovidest.
- Paljudel juhtudel on see emantsipatsiooni staadium, kuna inimene hakkab ise oma sissetulekuid looma ja paneb aluse oma täiskasvanute elule.
Täiskasvanu (25–60-aastased)
See on inimese arengu pikim etapp ja hõlmab erinevaid füüsilisi, emotsionaalseid ja psühholoogilisi muutusi sõltuvalt iga inimese vanusest ja faasist. Sellel on omakorda kolm liigitust:
Noor täiskasvanuiga (25–40 aastat)
Põhimõtteliselt on täiskasvanuiga kõige elujõulisem ja aktiivsem. Mõned silmapaistvad funktsioonid on:
- See on suurima tootlikkuse etapp, kuna see langeb kokku kõrghariduse lõpetamise ja ametialase arenguga.
- See on ka etapp, kus ideaaljuhul see sigitatakse, kuna inimesed on täielikult oma reproduktiivsuses ja emotsionaalses küpsuses, mis on vajalik selle protsessi eeldatavate muutuste vastu astumiseks.
Keskmine täiskasvanuiga (40–50 aastat)
Alates 40. eluaastast algavad naiste menopausile ja meestel andropausile omased muutused, mida iseloomustavad:
- Hormonaalsed kõikumised
- Emotsionaalsed muutused
- Kaalu ja pikkuse muutus
- Vähenenud sugutung
- Hallide juuste ja peenete joonte välimus
- Luu ja lihasmassi vähenemine.
Hiline täiskasvanuiga (50–60 aastat)
Lisaks varasemates etappides alanud füüsiliste muutuste intensiivistumisele iseloomustavad hilist täiskasvanuikka rida elulisi muutusi, millel on mõju sotsiaalsele dünaamikale:
- Laste emantsipatsioon, mis tähendab paljudel juhtudel vanemate jaoks üksindusperioodi algust.
- See on pensionile jäämise ja prioriteetide ümbermõtestamise etapp, nii et oskused, anded, hobid ja sotsiaalsed sidemed on sel perioodil eriti olulised.
- Seksuaalse soovi vähenemine mõlemas soos.
- Naiste tupe määrimise probleemid ja meeste erektsioonihäired.
Vt ka täiskasvanuiga.
Eakad (60 aastat ja vanemad)
Vanadus, mida nimetatakse ka kolmandaks vanuseks, on inimese arengu viimane etapp ja seda iseloomustab
- Füüsiliste ja kognitiivsete võimete järkjärguline halvenemine.
- Kalduvus sotsiaalsele isolatsioonile kas haiguste ilmnemise või arengu tagajärjel või teiste eakaaslaste surmast tingitud sotsiaalse ringi vähenemise tõttu.
- Vananemisprotsessi kiirenemine (nahk kaotab oma elastsuse, kortsud süvenevad, juuksed hakkavad välja kukkuma).
- Luu- ja lihasmassi vähenemise kiirenemine.
- Nägemise ja kuulmise vähenemine.
Kuid sellised tegurid nagu elukvaliteet ja eelmistes eluetappides omandatud tervisekombed võivad seda faasi positiivselt mõjutada. Füüsiliselt ja emotsionaalselt tervislik täiskasvanu seisab vanaduse ees paremas perspektiivis, seetõttu on oluline selleks tingimused ja harjumused õigeaegselt luua.
Vt ka vanadus.
