Mis on kardinaalsed punktid?
Kardinaalsed punktid viitavad neli meelt või suunda, mis võimaldavad inimesel ruumis orienteeruda. Need meeled või suunad on:
- Põhja (N)
- Lõuna (S)
- Ida (E)
- Lääs (läände)
On ka punkte, mida nimetatakse sekundaarseteks või tagatisteks, mis on loodud põhipunktide põhjal. Need on:
- Kirdeosa (NE)
- Loode (NO)
- Kagu (SE)
- Edela (SW)
Põhipunktide ülesandeks on kehtestada minimaalne arv tavapäraseid viiteid, mis võimaldavad rändajal orienteeruda maakeral või kaardi tõlgendamisel.
Kompass on vahend, mille eesmärk oli hõlbustada uurijate orienteerumist. Kompass tähistab magnetnõela abil Maa magnetilist põhjaosa.
Põhi on par excellence'i põhipunkt, kuna ülejäänud punktid on sellest punktist tõmmatud. Teisisõnu on rändur alati orienteeritud vastavalt põhjapoolsele asukohale, mis võimaldab tal tuvastada teisi kardinaalseid punkte.
Sõna "kardinalid" tuleneb ladinakeelsest terminist ohakas, mida Rooma impeeriumis tavaliselt kasutatakse linnade peatänava tähistamiseks, mis kulges põhjast lõunasse.
Kardinaalsete punktide iidne nomenklatuur
Nimed, mis tänapäeval kardinaalsed punktid saavad, on germaani päritolu ja nende ühendamine hispaania keelde on suhteliselt hiljutine. Enne germaani nomenklatuuri jõustumist tekitasid hispaania keeles kardinaalsete punktide nimed päikesepositsioone.
Päikese orbiidi vaatluse põhjal saavutasid iidsed võrdlussüsteemi, mis võiks olla kõigile arusaadav ja rakendatav igas kohas, kus inimene viibis. Termin Ma tõstsintähistab näiteks päikese tõusu (päikesetõusu), samas kui terminit läänes see viitab päikeseloojangule (hämarusele).
Germaani nomenklatuur | Vana nomenklatuur |
---|---|
Põhjas | Põhja- või boreaalne |
Lõunasse | Meridion või Austral |
Idas | Ida, tekkiv või Levant |
Läänes | Lääs või Lääs |
Vaata ka:
- Asukoht.
- Kaart.
- Kompass