Kristluse tunnused

Kristlus on monoteistlik religioon, mis sai alguse 1. sajandil pKr. See põhineb Naatsareti Jeesuse õpetustel.

Läbi ajaloo on selle olemuse osas olnud olulisi vaidlusi. Sel põhjusel väidavad mõned autorid, et on oluline eristada kristlust kui vaimsust selle ajaloolisest arengust.

Vaatame kristluse kui usu mõningaid põhiomadusi, mis on ühised kõigile selle konfessioonidele:

1. See on messiaanlik religioon

Naatsareti Jeesust või Jeesust Kristust (Jeesust Kristust, see tähendab "võitu") peetakse Vanas Testamendis lubatud messiaks ja seega ka Päästjaks. Kristlus on liigendatud tema kuju ümber. Välja paistavad kaks põhiaspekti:

• Kirjavahetus Vana Testamendi prohveteeringutega: messia inimese kehastus neitsi emas, tema kirg, surm ja ülestõusmine ning
• Hea Sõnumi kuulutamine, see tähendab armastuse sõnum ja Jumala Kuningriigi lubadus.

2. Seda juhib Uus Testament

Kristlus põhineb Piiblil, mis sisaldab Vana ja Uut Testamenti. Uus testament on siiski põhiline juhendiraamat.

See ühendab Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese neli kanoonilist evangeeliumi, mis võtavad kokku Jeesuse sõnumi. Lisaks sisaldab see apostlite tegude raamatut, Pauluse, Peetruse, Jaakobi ja Johannese pastoraalseid kirju ning Ilmutuse prohvetlikke nägemusi.

3. Jumal on eostatud Püha Kolmainsusena

Kristluse jaoks on Jumal üks ja kolmainsus. Temas avalduvad kolm jumalikku isikut: isa, elu looja, Poeg (Jeesus), kes on saadetud inimkonnale messiasena, ja Püha Vaim, kes nakatab elu ja inspireerib head.

Kristluse uudsus on tõsta Jumal kui isa, vastupidiselt jumalakujule sõjaväe isanda, kuningate kuninga või kättemaksuhimulise kohtunikuna.

Teine uudsus on see, et usklike jaoks võtab Jeesus kokku topeltolemuse: ta on nii Jumal kui ka inimene.

Vaata ka Püha Kolmainsust.

4. pakub välja armastuse kui ainsa võimaluse järgida Jumalat

Kristlus ütleb, et vennaskond, teenimine, alandlikkus ja heategevus moodustavad uskliku elustiili. See põhineb nn armastuse käsk millele Jeesus annab uue tähenduse:

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist; nagu ma olen teid armastanud, et te armastate ka üksteist. Selles saavad kõik teada, et nad on minu jüngrid, kui neil on üksteise vastu armastus. Johannese 13: 34–35

5. Usu andestust, halastust ja pöördumist

Ristiusk esitleb oma alustes Jumalat kui halastavat olendit, kuna Jeesus avaldub selles andestamishoiakutes oma ohvrite, Maarja Magdaleena, abielurikkuja naise või maksukoguja Sakkeuse suhtes.

Selles mõttes mõistab kristlus, et inimest saab meeleparanduse ja pöördumise kaudu vaimselt väärikas ja taastada.

6. Usu ülestõusmisse ja igavesse ellu

Igavese elu mõiste ei olnud Jeesuse aja juutide seas levinud. Jeesus võtab üles ülestõusmise mõiste ja kaitseb Jumalale keskendunud igavese elu ideed.

Jagati usku ülestõusmisse osaliselt variseride poolt. Erinevus seisnes selles, et nende jaoks seisnes ülestõusmine Iisraeli kuningriigi taastamises, mis toimus aegade lõpus.

Kuivõrd see pakub ülestõusmist, on kristlus vastuolus reinkarnatsiooni ideega. Kristluse jaoks Sa elad vaid korra Ja sellisena tuleb seda hinnata ja austada.

Vt ka reinkarnatsioon.

7. Mõelge ohvri mõiste ümber

Kristluses pakub Jeesus end viimase ohvrina Jumala ees ja muudab loomade ohvri kehtetuks. Püha õhtusöömaaja sümbol (leib ja vein kui Jeesuse keha ja veri) seab neoliitikumi usunditele omase loomade ohverdamise kui jumalale meeldimise tingimuse mõtte kahtluse alla. Seevastu pakub Jeesus välja vaimse alistumise, mille keskmes on armastus ja järgimine.

8. Peamine rituaal on Püha õhtusöömaaeg

See punkt tuleneb eelmisest. Püha õhtusöömaaja mälestusmärgil osalemine tähistab pühendumist järgida Kristust, mis väljendub leiva ja veini tarbimises, Jeesuse keha ja vere sümbolites.

See kujutab endast kristluse põhilist rituaali selle erinevates tunnistustes, ehkki igaüks kontseptualiseerib ja väljendab seda teatud viisil.

Katoliku ja õigeusu kristlased kutsuvad mass selle rituaali juurde. Protestandid kasutavad neid mõisteid jumalik teenimine, püha osadus Y kummardama ülestunnistuse järgi, kuigi mõned ka tunnistavad mass. Igal juhul on Püha õhtusöömaja mälestusmärk ustavate kokkutuleku peamine sümbol.

Vaata ka:

• Sakramend.
• Kristlus.
• Piibel.