Mis on õigusriik:
Õigusriigina mõistetakse seda poliitilise korralduse vorm, milles ühiskondlik elu on subjektiks, mis õigusliku raamistiku kaudu täidab määruste kogumit seaduslikkuse põhimõtte ja kõigi kodanike põhiõiguste tagamiseks.
Õigusriigi moodustavad riik, mis esindab poliitilist organisatsiooni, ja seadus, mis on reeglite kogum, mille alusel ühiskonna käitumist reguleeritakse.
Seetõttu peab iga riigi erinevatelt organitelt või avalik-õiguslikelt asutustelt vastu võetud otsus olema reguleeritud seadustega ja austama kõigi kodanike õigusi.
See tähendab, et riigi võim on seadusega piiratud, et vältida võimu kuritarvitamist või õiguste rikkumist.
Siiski tuleb märkida, et õigusriik on sündinud autoritaarse ja absolutistliku riigi vastena, kus esineb võimu kuritarvitamist ja on mitmeid näiteid, mis näitavad seda paljude valitsuste poliitilises ajaloos.
Samuti ei eksisteeri õigusriiki, kui seadusandlik võim tegutseb parteilisest positsioonist või kui täitevvõim soovib tegutseda ka isiklikust vaatenurgast, rikkudes seadusi ja tekitades kodanikes erimeelsusi.
Nüüd oli tänu õigusriigi olemasolule võimalik konfigureerida poliitiline organisatsioon ja jagada võimudeks: seadusandlik võim, kohtuvõim ja täidesaatev võim.
Õigusriik peegeldab ka seda, mida kodanikud soovivad, kuna rahval on õigus ja voli hääletuse kaudu valida, kes on nende esindajad valitsuses.
Demokraatias teostab täitevvõimu kodanike valitud isik, kes peab järgima määratud vastutust ja tegema otsuseid seadusega lubatud ulatuses koos kahe teise regulatiivse võimuga, näiteks seadusandliku ja kohtuvõimuga.
Õigusriigi tunnused
Iga õigusriik peab põhinema kodanike õiguste legitiimsuse põhimõttel, see tähendab kõigi inimeste võrdsuse ja väärikuse väärtuse edendamisel oma tegevuse ja riigipoliitika kaudu.
Seega iseloomustab õigusriiki see, et selle olulisuse aluseks on riigi poliitiline korraldus, millel on järgmised sambad. Nende hulgas:
- Õigussüsteem tuleb luua demokraatlikult ja võimu kuritarvitamata.
- Riigi võimujaotus täidesaatvaks, kohtulikuks ja seadusandlikuks võimaldab töötada välja riigi poliitilisel ja sotsiaalsel arengul põhinevad töökavad.
- Kõik need valitsuse, avalik-õiguslike üksuste ja asutuste ning avaliku halduse üksikisikud peavad tegutsema seaduses kehtestatud ja kohtusüsteemi kaudu reguleeritud piirides.
- Inimeste põhiõigused tuleb tagada mitmete määrustega, mis on loodud selleks, et kaitsta inimeste kodaniku- ja üksikisiku õigusi.
- Seaduse kohaldamine ja jõustamine peavad olema ühesugused kõigile kodanikele, olenemata sellest, kas nad on riigiametnikud või mitte, ja olenemata neile määratud poliitilisest positsioonist. Kõigil kodanikel on võrdsed õigused ja kohustused.
- Demokraatia kui valitsemismeetod võimaldab inimestel hääleõiguse kaudu otsustada, kes on nende esindajad.
Kuid isegi demokraatias tekivad kahjuks jätkuvalt võimu kuritarvitamised, mille puhul korruptsioon ja õiguste rikkumine langevad õigusriiki.
Näited õigusriigi rakendamisest
On mitmeid näiteid selle kohta, kuidas tuleks rakendada õigusriiki, et inimesed saaksid koos elada ja kujundada täielikku ühiskonnakorraldust, mis pole kaugeltki väärkohtlemine ja halvad harjumused.
Näiteks peab seadus kehtima võrdselt kõigi riigi kodanike suhtes, olenemata nende sotsiaalsest klassist. Kõiki tuleb seaduses sätestatud regulatsioonide järgi hinnata ühtemoodi.
Kodanike elukvaliteedi tagamiseks on oluline näiteks see, et õigusriigi kaudu pakuvad ja arendavad nii kodanikud kui ka tehased jäätmekogumiskavasid, milles on tagatud keskkonna ja loodusvarade hooldus.
Teine näide on üksikisiku õiguste austamine, kus julgeolekujõud on rangelt keelanud inimesele haiget teha või piinata, hoolimata tema süüst.
See on võimalus tagada kõigile kodanikele õigusriik. Sõltuvalt juhtumist hinnatakse isikut vastavalt seaduses sätestatule.
