Mis on keetmine:
Keetmine viitab keetmise toimele ja toimele, mis koosneb füüsikaline protsess, mille käigus aine muutub vedelast gaasiliseks olekuks, vedeliku massi kogu temperatuuri tõusu kaudu.
Sõna keema tuleb ladina keelest keemine, ebullitiōnisja see omakorda keema, mis tähendab 'keema', 'tilka mulli'.
Füüsika järgi toimub keemine siis, kui aine suurendab temperatuuri kogu massi ulatuses sedavõrd, et auru rõhk võrdub välise atmosfäärirõhuga.
Terminit „keemine“ saab pealegi kasutada igapäevases kõnes, et näidata midagi või kedagi segaduses: „Tänased meeleavaldused panevad tänavad keema.“
Keemine füüsikas
Füüsikas on keetmine üks aine oleku muutumise protsessidest vedelast gaasiliseks. Temperatuuri ja rõhu eritingimusi, milles see nähtus esineb, nimetatakse keemistemperatuuriks. See võib aga olla ainiti erinev.
Selles protsessis toimub mullide ilmumine, mis tõuseb pinnale, tekitades auru, see tähendab liikumist vedelast olekust gaasilisse olekusse.
Näiteks alkoholi keemistemperatuur on 78 ° C, samal ajal kui raua keemiseni jõudmine peaks olema 2750 ° C, seda seetõttu, et see peab kõigepealt jõudma sulamistemperatuurini (1535 ° C), st hetkeni, mil see läheb tahkest olekust vedelasse olekusse ja seejärel aurustub.
Nii ei saa keemistemperatuuri temperatuur tõusta, vaid püsib ühtlasel rõhul ühtlane.
Keemispunkt muutub ka siis, kui me atmosfääri üles tõuseme, rõhu varieerumise tõttu. Näiteks on vee keemistemperatuur merepinnal 100 ° C, kuid tõustes tõuseb atmosfäärirõhk ja keemistemperatuuri saavutamiseks vajalik temperatuur.
Keemine ja aurutamine
Nii keetmine kui aurustamine on aine oleku muutumise protsess vedelast gaasiliseks, mis on raamitud nn aurustumiseks.
Oluline on mitte segada keetmist ja aurustamist, kuna mõlemad muudavad oleku vedelast gaasiliseks erineval viisil. Keemisel mõjutab muutus kogu massi, aurustumisel aga toimub protsess vedeliku pinnal.
