Mis on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia):
IKT on tehnoloogiate kogum, mis on praegu välja töötatud teabe ja kommunikatsiooni tõhusamaks muutmiseks, mis on muutnud nii teadmistele juurdepääsu viisi kui ka inimsuhteid.
IKT on lühend info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast.
IKT on muutnud teabe saamise parameetreid sidetehnoloogia (ajaleht, raadio ja televisioon) kaudu, arendades Internetti ja uusi tehnoloogilisi seadmeid nagu arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefon, samuti platvormid ja tarkvarad saadaval.
IKT-d peetakse innovatiivseteks toodeteks, kus teadus ja insener töötavad koos seadmete ja süsteemide väljatöötamiseks, mis lahendavad igapäevaseid probleeme. Nad sünteesivad nn kommunikatsioonitehnoloogia ehk TC (raadio, ajakirjandus ja teler) elemente koos infotehnoloogiatega.
The teavet viitab selles kontekstis andmete edastamisele uuenduslikult, mis hõlmab tekste, pilte ja heli.
The suhtlemine osutab tööriistadele, mis võimaldavad vastuvõtjal saatja saadetud sõnumi õigesti dešifreerida. Näiteks kasutajainfo platvormid.
Akronüümide õiges kirjutamises on kahtlusi, kuna need viitavad mitmuse nimisõnale. Inimesed on õigekirja vahel rebenenud TIC, IKT või IKT. Mitmuse tähistamiseks lisage lihtsalt naiselik artikkel "las". Näiteks: "IKT on hariduse valdkonna muutnud. "Seetõttu õige on kirjutada IKT, kuna väikseid "s" tajutakse tavaliselt anglitsismina (TIC) ja suurtähte "S" tavaliselt selle termini teise lühendina, mis tekitab segadust.
IKT omadused
- Nad läbivad kõiki inimteadmiste ja sotsiaalse elu valdkondi: kodu, haridust, meelelahutust ja tööd.
- Nad muudavad teadmiste omandamise vaimsed protsessid;
- Need on ebaolulised, kuna teave on loodud virtuaalsetest võrkudest;
- Need on kohesed või kohesed, kuna juurdepääs teabele ja suhtlusele toimub reaalajas, olenemata füüsilisest kaugusest;
- Selles sisalduv teave tuleb digiteerida, olgu see siis tekst, pilt või heli;
- Need on paindlikud, mis tähendab, et neid saab vastavalt vajalikele muudatustele ümber korraldada;
- Neid juhib vastastikuse sidumise põhimõte, see tähendab, et see võimaldab luua uusi suhtlusvõimalusi kahe või enama tehnoloogia ühendamisest;
- Need on interaktiivsed, mis tähendab kasutaja osalemist infotöötlusprotsessis ja olemasolevate ressursside kohandamist vastavalt nende vajadustele.
IKT tüübid
IKT-st rääkides võib see viidata erinevatele kriteeriumidele sõltuvalt termini kasutamise kontekstist. Nimelt:
- Võrgustike loomine. See viitab nii raadio- ja televisioonivõrkudele kui ka püsi- ja mobiiltelefonivõrkudele, samuti ribalaiusele.
- Terminalid ja seadmed. See hõlmab igasuguseid seadmeid, mille kaudu info- ja sidevõrgud töötavad. Näiteks: arvutid, tahvelarvutid, mobiiltelefonid, heli- ja videoseadmed, telerid, mängukonsoolid jne.
- Teenused. Viitab ülaltoodud ressursside kaudu pakutavate teenuste laia spektrile. Näiteks: e-posti teenused, pilvemälu, kaugõpe, elektrooniline pangandus, võrgumängud, meelelahutusteenused, virtuaalsed kogukonnad ja ajaveebid.
IKT töökohal
IKT on tänapäeva töökeskkonna oluline osa. Need hõlbustavad keerukate andmebaaside salvestamist kas kohalikes serverites või pilveteenustes.
Samamoodi on info- ja sidetehnoloogia hädavajalik veebikaubanduse, e-panganduse, raamatupidamistöö, teabeotsingu, varude kontrolli, informatiivse materjali, nagu tekst, heli ja video, tootmise ning põhimõtteliselt kohese ja tõhusa suhtluse arendamiseks.
Kõik see võib positiivselt mõjutada töö tootlikkust ja ettevõtte konkurentsivõimet, muutes samal ajal ka äritegevust.
Kuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib olla ka tähelepanu hajutaja, kuna nende üha sagedasem, hajutatum ja sõltuvust tekitavam kasutamine sunnib töötajaid oma ülesannetest hajutama, suurendades unustuse ja tahtmatu viivituse määra.
IKT hariduses
Viimastel aastatel on IKT mänginud võtmerolli uue hariduspoliitika ja -projektide väljatöötamisel, kuna need on mõjutanud teadmistele juurdepääsu viisi. Need on olnud võimalus hõlbustada hariduse kättesaadavust kas isiklikult või kaugõppes, kuid samal ajal esitavad nad väljakutseid.
Selles mõttes on hariduse jaoks välja töötatud Interneti-protokolli teenused ja platvormid, mis on võimaldanud õpetamis- ja õppimismudelid ümber mõelda. Nende hulgas võime nimetada platvormid e-õpe. Avatud lähtekoodiga platvormide näited on peamiselt Moodle, Chamilo, Claroline, ATutor või Sakai. Reklaamidest võib mainida: Blackboard, Educativa, Saba, Almagesto ja Neo LMS.
Need platvormid kasutavad selliseid ressursse nagu interaktiivsed tahvlid, reaalajas virtuaalsed klassiruumid, aruteluruumid, foorumid, küsimustikud, diagrammid, audiovisuaalsed ressursid, digiteeritud bibliograafia, veebipõhised koostöödokumendid, portfellid, harivad mängud jne.
Ka suhtlusvõrgustikud nagu WhatsApp või Facebook, sellised tööriistad nagu ajaveebid ja pilveteenused on õppevahendid interaktiivsete ja koostööpõhimõtete kohta teadmiste arendamiseks.
IKT eelised
- Need hõlbustavad juurdepääsu teabele;
- See soosib erinevate hariduskeskuste võrguühendust, laiendades kogukonna mõistet;
- See edendab uusi mõtteviise;
- See soosib teadmiste koostöötamise põhimõtet;
- See võimaldab kasutajate digitaalset kirjaoskust;
- Hariduse valdkonnas aitavad need ületada põlvkondade lõhet õpilaste ja õpetajate vahel;
- See on haridus- ja haldusjuhtimise tööriist, kuna võimaldab õpilaste akadeemilise käitumise tundmiseks kohest juurdepääsu andmebaasidele ja statistikale.
IKT puudused
Üldiselt on IKT-l mitmeid puudusi. Nimelt:
- Teavet on küllaga, kuid see pole korrastatud, vaid hajutatud, mis võib olla valdav;
- IKT võib olla tähelepanu hajutamise allikas, mis hajutab subjekti oma eesmärgist;
- Seadmed ja vahendid kui platvormid muutuvad pidevalt, mis tähendab pidevat ajakohastamist;
- Suurendab isikuandmete haavatavuse ohtu.
Konkreetses haridusvaldkonnas lisavad need puudused järgmised:
- Tehnoloogia kättesaadavus on endiselt suur ebavõrdsus selliste tegurite tõttu nagu vaesus või riikliku hariduspoliitika puudumine.
- Selle kasutamise tõhusus sõltub kooli õppekavasse integreerimisest;
- IKT kasutamine nõuab piisavaid ruume ja varustust;
- Ilma piisava ettevalmistuseta või riigi, kooli ja õpetaja hästi struktureeritud õppeplaanita võib IKT tekitada õppimise asemel hajutatust.
- Kokkupuute oht küberkiusamine suureneb tunduvalt.
