Mis on DNA ja RNA:
DNA ja RNA on nukleiinhapped ja makromolekulid, mis töötavad koos geneetilise teabe säilitamisel ja edastamisel mis määratleb iga elusolendi kõik elutähtsad ja iseloomulikud elemendid.
DNA (deoksüribonukleiinhape ehk inglise keeles DNA) on elu ehitamise kasutusjuhend, mida teame, kuna see määratleb kõik elusolendid võrdselt.
Eukarüootsetes rakkudes leidub DNA rakkude tuumas ja selle geneetiline materjal paljuneb rakkude jagunemise või mitoosi ajal kromosoomidena.
Selle asemel on RNA-l (inglise keeles ribonukleiinhape või RNA) ülesandeks DNA edastatud teabe salvestamine, transportimine ja edastamine, et sünteesida kõigi DNA-sse salvestatud omaduste ja funktsioonide väljatöötamiseks olulised valgud.
Seetõttu on RNA makromolekul, mis aitab DNA-l geeniülekande ja valgusünteesi funktsioone. Nende struktuuris ja koostises on mõningaid erinevusi, näiteks DNA topeltheeliksi struktuur muudab selle tugevamaks kui RNA üksikheeliks.
DNA ja RNA struktuur
DNA ja RNA struktuur on sarnane. Mõlemad koosnevad neljast lämmastikuga alusest: adeniin, guaniin ja tsütosiin ning neid eristavad tümiin DNA-s ja Uracil RNA-s. See erinevus tekitab organismide paljususe, olgu need siis mikroobid, taimed või inimesed.
Lämmastikualused on need, mis salvestavad teavet DNA-sse ja RNA-sse ning nende seos võimaldab geenide edastamisel ja juhised iga valgu funktsiooni määratlemiseks. Valgud peavad olema kohal või aktiivsed peaaegu kõigis bioloogilistes protsessides ja sellest tulenevalt nende suur tähtsus.
Nii DNA kui RNA on nukleiinhapped, makromolekulid, mis talletavad või transpordivad rakuteavet ja suunavad seeläbi organismi eluks vajalike valkude sünteesiprotsessi.
Erinevus DNA ja RNA vahel
DNA
DNA (deoksüribonukleiinhape ehk inglise keeles DNA) on kõigi elusorganismide kõigi rakkude tuumas. Need leitakse voldituna kimpude paarideks, mida nimetatakse kromosoomideks.
Kromosoomide arv on iga organismi jaoks spetsiifiline. Inimesel on sõnajalaga võrreldes 23 paari ehk 46 kromosoomi Ophioglussum recitulatum 630 paari või 1260 kromosoomiga taim, millel on kõige rohkem teadaolevaid kromosoome.
Kromosoomid koosnevad paljudest geenidest, mis vastutavad valkude juhiste saatmise eest, et nad hakkaksid organismide tekke ja toimimise nimel tööd tegema.
RNA
RNA (inglise keeles ribonukleiinhape või RNA) on makromolekul, mis erineb oma struktuurilt DNA-st tümiini (T) asemel lämmastikalusega Uracil (U). Lisaks sellele on selle struktuur ühest spiraalist erinevalt DNA kahekordsest spiraalist.
RNA erineb DNA-st oma funktsioonide poolest. Neid on 3 tüüpi: messenger RNA (mRNA), transfer RNA (tRNA) ja ribosomaalne RNA (rRNA).
Messenger RNA ülesandeks on koguda DNA-st teavet ja viia see turvaliselt ribosoomidesse. Ribosoomis liitub ülekandev RNA ribosoomse RNA-ga (mis on osa ribosoomist) valkude sünteesimiseks vastavalt antud juhistele.
- RNA.
- CRISPR.
- Geneetiline kood.
