Mis on süllogism:
See on tuntud kui süllogism Euroopa deduktiivne arutluskäik, mis koosneb kahest eeldusest (duur ja moll), millest järeldatakse.
Süllogism on argument, mis koosneb kolmest väitest, järeldus sisaldub ühes kahest esimesest ja näitab teisele, et seal on sama järeldus.
Süllogismi võetakse deduktiivse arutlusena, kuna kahest kohtuotsusest järeldatakse uut. Selles mõttes on "peamine eeldus" see, mis toimib lähtekohana ja on kõige üldisem; omalt poolt toimib "väike eeldus" vahendajana ja on vähem üldine ning nendest kahest järeldub järelduste järeldus.
Ülaltoodud teabe põhjal on süllogismi kõige klassikalisem näide:
- Kõik mehed on surelikud. (Peamine eeldus)
- Pedro on mees. (Väike eeldus)
- Siis on Pedro surelik. (Järeldus)
Kreeka filosoofi ja mõtleja Aristotelese sõnul on arutluskäik hinnangute ahel, mis ühest eeldusest lähtudes avastab teisi. Aristoteles tugineb deduktiivsele ja induktiivsele arutlusele, kuid ta osutab ka sellele, et võti konkreetse tuletamiseks on üldisest. Kokkuvõtteks võib öelda, et Aristotelese kohtuotsused on subjekti ja predikaadi liit.
Teisest küljest tuleb süllogismi osas selle kehtivuse korral arvesse võtta mitmeid reegleid, näiteks:
- Süllogism sisaldab kolme väidet.
- Kahes negatiivses ruumis ei saa midagi järeldada.
- Kahe positiivse eelduse korral ei saa teha negatiivset järeldust.
- Kui eeldus on negatiivne, on järeldus negatiivne ja vastupidi.
- Kahe konkreetse ruumi kohta järeldust ei tehta.
- Kesktee ei saa järeldusele siseneda.
Süllogismirežiim tuleneb ruumide paigutusest vastavalt nende kvaliteedile (jaatav või negatiivne) ja kogusele (üldine või konkreetne). Iga eeldus võib olla universaalne jaatav (A), universaalne negatiivne (E), konkreetne jaatav (I) või konkreetne negatiivne (O).
Õiguslikust kontekstist, on süllogism vahend, mis toetab normi tõlgendamist, mis võimaldab normi kohandada faktide suhtes, et tagada õigusteadlase argumentatsiooni kindlus, samuti tema seisukoht kohtumenetluses.
Etümoloogiliselt, on süllogism ladina päritolu "syllogismus" ja see omakorda kreeka sõna.
Teiselt poolt termin süllogistiline see on süllogismi suhtes omadussõna või sisaldab süllogismi.
Süllogismi tüübid
Süllogismi peamised tüübid on:
Kategooriline süllogism, on see, milles peamine eeldus kinnitab või eitab. See tähendab, et A on osa C-st ja B on osa C-st, näiteks:
Kõik elusolendid hingavad. Loom on elusolend. Loom hingab.
Hüpoteetiline süllogism, mida nimetatakse ka tinglikuks, kus peamine eeldus esitab alternatiivi ja alaealine kinnitab või eitab ühte alternatiividest, näiteks:
Kui te ei tee oma kodutöid, ei lähe te ka sellel teemal hästi. Kui tal ei lähe selles asjas hästi, siis ta ei möödu aastat. Nii et kui te ei tee oma kodutöid, ei jõua te aastaringselt läbi.
Disjunktiivne süllogism, iseloomustab see, et see ei kinnita, et ruumid on tõesed, vaid ainult üks neist, kuid mitte samaaegselt, näiteks:
Täna pärastlõunal külastavad nad oma onusid või nõbu. Külaskäik pole onu. Seejärel külastatakse nõbu.
