Teine tööstusrevolutsioon oli a tööstuslike, sotsiaalsete ja majanduslike muutuste perioodil mis tekkis pärast Suurbritannias alanud tööstusrevolutsiooni esimest etappi. See töötati välja aastatel 1870–1914Siiski on neid, kes raamistavad selle alguse aastast 1850.
Tööstusrevolutsiooni teine etapp levis mitmetesse riikidesse ja tõi kaasa suurte tööstus- ja majandusjõudude, nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, tekkimise.
Need võimud rakendasid muu hulgas uusi industrialiseerimise, tootmise, majanduskasvu, tehnoloogia ja teaduse edusamme ning looduslike energiaallikate kasutamist.
Tuleb märkida, et tööstusrevolutsiooni etappide jaotust sellisena ei olnud, kuid rõhutatakse, et tootmise kiirenenud kasv oli teine hetk, mis põhines tehnoloogilisel ja teaduslikul arengul.
Just selles etapis tekkisid terasetootjad, auto- ja transporditööstus arenes edasi ning loodi uus nafta-, keemia- ja elektritööstus.
See tõi kaasa tööstuse, turu ja riikide vahelise konkurentsivõime, luues uued majandus- ja turumudelid, mis on osa algsest üleilmastumisprotsessist.
Teise tööstusrevolutsiooni tunnused
Teise tööstusrevolutsiooniga alustati kapitalismi tõusu uue majandus- ja kaubanduskorrana.
Teise tööstusrevolutsiooni peamistest omadustest võib nimetada järgmist:
- Sellisena ei toimunud tööstusrevolutsiooni purunemist ega etappide jaotust, kuid räägitakse teisest osast, kuna see tööstuslik, majanduslik ja sotsiaalne protsess laienes erinevate riikide poolt kiirendatud viisil ja viis kogu maailmas mitmete muudatusteni.
- Teaduslikke uuringuid ja uuringuid hakati rakendama tööstustes.
- Olulised edusammud ilmnesid mootorsõidukite ja side valdkonnas.
- Tehti olulisi teaduslikke edusamme, näiteks Darwini teooria ja mitmesuguseid meditsiinilisi edusamme.
- Uusi energiaallikaid hakati kasutama elektri, gaasi ja nafta derivaatidest.
- Hakati kasutama selliseid ressursse ja sulameid nagu teras, kivisüsi või alumiinium.
- Ilmusid automatiseeritud masinad, mida kasutatakse suurtes tööstusharudes.
- Töötuse protsent suurenes.
- Töösüsteemina rakendati seeriatootmist.
- Need tulid uutest majandusmudelitest.
- Turu laienemine.
- Tekkisid uued majandus- ja tööstusriigid, kes võitlesid suurima kontrolli üle turgudel, näiteks Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
Teise tööstusrevolutsiooni põhjused ja tagajärjed
Teise tööstusrevolutsiooni peamised põhjused ja tagajärjed on välja toodud allpool.
Teise tööstusrevolutsiooni põhjused
Töölisklass koosnes suures osas talupoegadest, kes tulid suurtesse linnadesse paremat elukvaliteeti otsima, kuid nad elasid saadud madalate palkade tõttu ebakindlates tingimustes.
Tööstusrevolutsiooni selle teise etapi põhjused tulenevad selle revolutsiooni esimeses etapis alustatud pidevast tehnoloogilisest ja teaduslikust arengust.
Rahvaarvu kasv
Selles etapis hakkas maailma rahvaarv kiiresti kasvama ning sellega kaasnes ka epideemiate ja erinevate haiguste tõrje tõttu langev suremus.
Agrarirevolutsioon
Ehkki põllumajandustoodang kasvas, kolisid paljud talupojad paremat töökohta ja elukvaliteeti otsima suurtesse linnadesse, mis tõi kaasa suurema tööpuuduse ja linnade ümberkorraldamise.
Tööstus
Kui avastati uusi energiaallikaid ja selle kasulikkust, näiteks nafta, gaas ja elekter, tekkisid ka uut tüüpi tööstused. Isegi keemiatööstus töötati välja sulamite jaoks, mis võimaldasid kasutada muu hulgas alumiiniumi, terast, niklit.
Majandus
Tööstuse areng oli kiire ja tõi kaasa uusi töid, majanduslikke ja turumudeleid, et saada suuremat rikkust ja ärilist kontrolli.
Kuid see olukord põhjustas monopolide tekkimist, töötajate rahulolematust, kapitalismi mõiste võttis jõudu ja sellest tulenevalt algasid erinevad ühiskondlikud ja tööalased võitlused.
Kodanliku klassi konsolideerimine
Sel ajal kasvas kodanlik klass ja toetas suuresti uute majandus- ja poliitiliste seaduste ja määruste loomist tööstustoodangu ergutamiseks.
Teise tööstusrevolutsiooni tagajärjed
Teises tööstusrevolutsioonis töötati välja masstootmisprotsess, mis võimaldas toota kiiremini ja säästlikumalt.
Selle tööstusprotsessi tagajärjed olid nii positiivsed kui ka negatiivsed ning mõjutasid kodanike elu üldiselt. Kõige olulisemad on toodud allpool.
Ühiskondlikust korrast
Toimus oluline demograafiline kasv, talupojad kolisid suurlinnadesse ja linnad kasvasid, eriti linnad, kus oli suurem võimalus tööd leida, sellest ka sotsiaalse lahkumise jutt.
Järelikult tekkis töölisklass ehk proletariaat, mis viis ametiühinguorganisatsioonide loomiseni, mis alustasid sotsiaalseid võitlusi töötajate parema tööjõu ja sotsiaalse paranemise otsimisel. Selleks ajaks olid sotsiaalsete klasside vahel märkimisväärsed erinevused.
Teiselt poolt hakkasid naised tegema tööd väljaspool kodu ja nõudma meestega võrdseid õigusi.
Majanduskorrast
Kehtestati uus tööstustellimus, mis viis läbi seeriatootmise, seega olid tööstusprotsessid kiiremad ja madalama hinnaga kui tööjõud, mis viis suure hulga töötajate vallandamiseni. Seeriatootmine tõi majanduslikku kasumit.
Nii sündis kapitalism, majandussüsteem, mis võimaldas luua uusi ettevõtteid, soodustas ärilist konkurentsi, kehtestas uued äriseadustikud, tõrjus käsitöötoodangu ja viis suure rikkuse kogunemiseni.
Poliitilisest korrast
Uute tööstuslike süsteemide, kaubanduslike mehhanismide, uue ühiskonnakorra ja töötajate õiguste alusel seaduste loomiseks loodi uus poliitiline kord.
Selles mõttes domineeris kodanlik klass poliitilise tegevuse suures osas ja pidi vaesuse tingimustes elava töölisklassi rahulolematusega silmitsi seisma. Samuti ilmusid esimesed sotsialistlikud ideaalid, mis kuulutasid töö- ja elutingimuste paranemist.
Teise tööstusrevolutsiooni leiutised ja edusammud
Teise tööstusrevolutsiooni ajal oli üks silmapaistvamaid leiutisi telefon, mis hõlbustas inimeste vahelist suhtlemist.
Teise tööstusrevolutsiooni ajal viidi inimeste elu parandamiseks läbi olulisi sotsiaalseid, poliitilisi, majanduslikke, teaduslikke ja tehnoloogilisi uuringuid.
Energiaallikad
Erinevate teaduslike uuringute abil leiti uusi energiaallikaid, mis viisid märkimisväärse arenguni erinevates valdkondades. Nii hakati kasutama gaasi, naftat ja elektrit.
Elektri valdkonnas paistavad silma leiutajad Nikola Tesla ja Thomas Alva Edison, viimane lõi elektripirni. Samamoodi loodi nafta ja selle derivaatide avastamisega sisepõlemismootorid, teadlaste seas paistis silma Saksa insener Rudolf Diesel.
Tehnoloogilised edusammud ja leiutised
Tehnoloogiline areng hõlmas selliseid uusi transpordisüsteeme nagu vendade Wrightide loodud lennuk (kasutatud I maailmasõjas), auto, elektriraudtee ja kateldega töötavad laevad.
Suhtluse osas torkavad silma Samuel Morse'i telegraafi loomine, Alexander Graham Belli telefon, vendade Lumiere'i välja töötatud kinematograafia (edastati helita pilte) ja raadio.
Teaduse areng ja leiutised
Teadusvaldkonnas toimusid ka olulised edusammud, mille hulgas paistavad silma Charles Darwini evolutsiooniteooria, Luis Pasteuri pastöriseerimise ja toidu säilitamise protsessid ning tuberkuloosi avastamine Robert Cosme poolt.
Samamoodi avastasid teadlased, kuidas väetiste, sealhulgas lõhkeainete valmistamiseks kasutada teatavaid metalle nagu alumiinium, tsink või vask, samuti mitmesuguseid suures tööstuses kasutatavaid keemilisi materjale.
