Mis on lõpmatus:
Lõpmatu on omadussõna, mis tähendab, et millelgi pole piire, et sellel pole ei algust ega lõppu. Sõna pärineb ladina keelest lõpmatu, mis tähendab "piirangut pole", "määratlemata" või "määramata".
Lõpmatu mõiste on rakendatav nii tavakasutamise keeles kui ka erinevates teadmiste valdkondades, nagu filosoofia, teoloogia, matemaatika, geomeetria ja astronoomia.
Tavakeeles kasutatakse sõna lõpmatus, et näidata, et midagi on väga palju või et see on tohutu. Näiteks: "Rannas on liivaterade arv lõpmatu." Seda kasutatakse ka millegi kauguse ja ebatäpsuse näitamise tähenduses. "Tee venis lõpmatuseni."
Lõpmatus matemaatikas
Matemaatikas ei viita lõpmatuse mõiste kogusele või arvule täpselt, vaid pigem piiride puudumisele teatud suunas või võimaluses. Igal juhul tähistab see väärtust, mis on suurem kui ükski teine, mida saab omistada.
Seda tähistab järgmine sümbol: ∞. Seda sümbolit, mis näeb horisontaalses asendis välja nagu number kaheksa, iseloomustab see, et sellel pole algust ega lõppu.
Vaata ka: lõpmatuse sümbol.
Lõpmatus metafüüsikas
Metafüüsikas on lõpmatus mõiste, mis ei tunnista ühtegi tüüpi piiritlemist, kuna igasugune püüd piiritleda, sisaldada või määratleda on iseenesest eitus.
Lõpmatus religioonis
Religioosses mõtlemises, eriti monoteistlikes või raamatu usundites, on Jumal esindatud lõpmatu olendina, kuivõrd tal pole algust ega lõppu ning teda ei saa määratleda ega piirduda mõistega.
