Mis on lepitus:
Lepitus on rikke muutmise akt. Kas ta on verbi mõju paisuma, mis viitab eksimisest või patust puhastamisele ohverdamise kaudu.
Sõna expiation tuleneb ladina keelest expiatio, mis koosneb eesliitest endine märkides "eraldatus siseruumidest"; pius, pia, mis tähendab "vooruslik", "õiglane", "aus"; Y -tit, mis näitab tegevust. Seega viitab see kahjustuste kõrvaldamise või puhastamise mõjudele.
Sünonüümide hulgas, mida saab lepituse mõistes kasutada, on järgmised: heastamine, ohverdamine, puhastamine, karistamine, meeleparandus, heastamine, karistus.
Seetõttu lepitus on karistus või ohver, mille kehtestasid ametivõimud, mille süüst vabastamiseks peab üksikisik täitma või läbi viima. Näiteks: "Tema lepitus on vägivaldsete tegude eest pika vabaduse võtmise koodeksi järgimine".
Kuriteo toimepanemise eest lepitab kohus seadusega ette nähtud viisil, nii maksab süüdlane karistuseks oma süüteo eest karistuse või karistuse. Karistused varieeruvad vastavalt asja tõsidusele, näiteks karistuseks vabadusekaotus mitmeks kuuks või aastaks.
- Patt.
- Mea culpa.
Lepitus ja religioon
Kristlikus usundis koosneb lepitus ohverdamisest, mis võimaldab kõrvaldada inimese toime pandud halva tegevuse või patu, et läheneda ja luua harmoonia Jumalaga. Seetõttu ilmub piiblis sõna lepitus nii Vanas kui ka Uues Testamendis.
Samamoodi paljastatakse lepitus Jeesuse Kristuse poolt inimeste pattude eest tasumisel kogetud kannatuste kaudu, mille eest ta mõisteti karistuseks ja löödi risti. Siis oli tema ülestõusmine tema lepituse tulemus ehk vabastatud kõigist süütundest või pattudest.
Järelikult peetakse lepitust vahendiks, mille kaudu inimesed saavad oma patud andestada ja elada koos Jumalaga, kuid selleks peab inimestel olema usku ja püha käske.
