Üleilmastumine on olnud integratsiooni ja vastastikuse sõltuvuse vahendid, mille abil on muudetud majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi protsesse, mis viib omavahel rohkem ühendatud maailma.
See on dünaamiline protsess mis tulenes kapitalismist tootmise, kaubanduse ja tarbimise suurendamise otsinguil, mida omakorda on soositud alates Interneti ilmumisest.
Üleilmastumine on aga tekitanud rea eeliseid ja puudusi, mis on aja jooksul ilmnenud ja mida on peetud viisiks piirangutest üle saada ja panuseid pakkuda. Sellel on aga ka vaste, kelle riskid on üha enam tajutavad.
Üleilmastumise eelised
Üleilmastumine on olnud protsess, mis on ergutanud ja edendanud ühiskondade integratsiooni erinevate tegevuste kaudu, mis on olnud olulise protsendi inimarengu liikumapanevaks jõuks. Siin on mõned kõige olulisemad eelised.
Majanduses
- Kaupade ja teenuste vabakaubandus kogu maailmas.
- Tootmiskulude vähenemine.
- Suurem ettevõtte konkurentsivõime ja toodete kvaliteet.
- Tehnoloogia areng, mis soosib tootmise taset ja kiirust.
- Suurem tööhõive pakkumine arengumaades, kuna rahvusvahelised ettevõtted on strateegiliselt neisse paigutatud, kuna tooraine ja tööjõud on odavamad.
Poliitikas
- Õigusakte on muudetud riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et ergutada muu hulgas kaubandust, koostööplaane, õiguskindlust, kaubanduskindlust, uut avalikku poliitikat.
Kultuuris
- Suurem kultuurivahetus tänu erinevatele suhtluskanalitele.
- Ergutus turismitegevuseks.
- Jagatakse universaalseid väärtusi, mis ületavad piire ja kultuurilisi lahkarvamusi.
Sotsiaalses
- Inimsuhted on tänu tehnoloogia arengule tugevnenud ja suutnud ületada mitmesuguseid piiranguid, näiteks vahemaa.
- Suurem ligipääsetavus riiklikku ja rahvusvahelist huvi pakkuva teabe vahetamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.
Üleilmastumise puudused
Üldiselt eristuvad globaliseerumisest puudused, mis tekitavad raskusi inimarengu erinevates valdkondades ja piiravad selle hoogu.
Majanduses
- Suure potentsiaali ja majandusliku ulatusega arenenud riigid on ennast kehtestanud arengumaadele ja väiksema majandusega riikidele. See tekitab suure majandusliku tasakaalustamatuse.
- Arenenud riikides suureneb tööpuudus, kuna rahvusvahelised ettevõtted avavad kontorid arengumaades, kus tööjõud ja tooraine on odavamad.
- Majanduslik ebavõrdsus riigi kodanike vahel, kuna suurtel ettevõtetel on suurem kasum ja finantssuutlikkus kui väiksematel ja võimsamatel.
- Loodusvarade ja tooraine ammendumine tootmisprotsessides.
Poliitikas
- Üleilmastumine on olnud väljakutse, millega riiklik ja rahvusvaheline poliitika on pidanud silmitsi seisma. Mõnel juhul ei ole võetud meetmed olnud kõige sobivamad ja vastupidi, suurem sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik ebavõrdsus on tekkinud.
Kultuuris
- Rahvuslikku identiteeti võib negatiivselt mõjutada see, kui arenenud riigid panevad oma kultuuri arengumaade kultuurile tohutu äri- ja meediakära kaudu.
- Vähemuskeeled on kadunud.
- Aja möödudes muudetakse paljusid põliselanike traditsioone, lisades uusi tavasid, mis pärinevad tavaliselt teistest riikidest.
Sotsiaalses
- Sotsiaalsel ebavõrdsusel on paljudes vaesuses elavates ühiskonnarühmades piiratud juurdepääs mitmesugustele haridus-, tehnoloogilistele ja majanduslikele ressurssidele ning nende kasutamine.
- Suureneb vastasseisude arv sotsiaalsete rühmade vahel, kes püüavad oma sotsiaalseid, religioosseid ja kultuurilisi väärtusi õigustada, enne neid, mis on üleilmastumise teel implanteeritud.
- 7 üleilmastumise põhiomadust.
- Kultuuriline globaliseerumine.
