Mis on aine:
See on aine nimetuse järgi teada kõigele sellele aine, mille omadused ja omadused on stabiilsed ja homogeensed. Näiteks: "Vesi on vedel aine."
Aine nimetatakse ka olemus või millegi kõige olulisem osa. Näiteks: "Lõpuks oli kõne sisu."
Teisalt on aine ka asja omaduste kogum, mis on stabiilsed ega erine: "Tänapäeva katoliku usk on oma sisu kaotanud."
Aine viitab ka väärtus, kasulikkus või olulisus midagi: "Tema panus avaliku arvamuse kujundamisse on vähe sisuline."
Samamoodi nimetame me substantsiks mahl, mida nad ekstraheerivad puuviljadest või toidust: "Võtke kogu aine sidrunist välja."
Samamoodi on aine tuntud kui toidu kvaliteet söödav: "Muna aine on munakollases."
Sõna aine kasutatakse ka tähistamiseks inimese otsustusvõime või mõistlikkuse tase: "Andrés tundus sisulise poisina, tütre jaoks halb vaste."
Sõna kui selline pärineb ladina keelest substantia, mis on moodustatud eesliitest alapunkt- mis tähendab 'madal' ja ladinakeelne verb VAHTIMA, mis tähendab "olema". Lõunakoonuse riikides säilitab see oma algse etümoloogia suhtes konservatiivsema kirjaviisi: aine.
Aine filosoofias
Filosoofias nimetatakse ainet tegelikkuse alus. Tegelikult viitab sellele juba selle etümoloogia: sõna on moodustatud eesliitest alam-, mis tähendab 'allpool', ja ladinakeelne verb VAHTIMA, mis tõlgib lühidalt ‘olemist’: mis on all, mis on aluseks.
Aristoteles, Metafüüsikamõtles ta, mis asi see on, see tähendab, asjade olemine omaette, mis "on", ilma et oleks vaja midagi muud olla, nagu ma hiljem ütleksin Vette tagasi laskmine. Ja ta leidis, et aine vastand oli õnnetus või atribuut. Seega on sisu see, mille olemus ei erine vaatamata õnnetustest tulenevatele muutustele. Selles mõttes seostub aine mõiste ka filosoofilise sisukontseptsiooniga.
- Reaalsus.
- Essents.
Aine keemias
Keemias tuntakse ainet kui ainet, kui see on homogeenne, määratletud keemilise koostisega ja kõigis punktides samade intensiivsete omadustega. Aineid võib leida erinevates olekutes: tahked, vedelad ja gaasilised.
Aine on puhas, kui seda ei saa füüsikaliste protseduuride abil lagundada, kuigi seda saab lagundada keemiliste protseduuride abil. Puhtad ained jagunevad omakorda kahte tüüpi.
- Lihtne puhas aine: seda ei saa lagundada, kuna see koosneb ainult ühest elemendist. Näiteks: hapnik.
- Puhas ühend: selle saab jagada mitmeks elemendiks. Näiteks: vesi.
