Sõna otseses mõttes (mis on, mõiste ja määratlus) tähendus

Mis on otseses mõttes:

Otseses mõttes me nimetame seda see, mis sõnal või väljendil on iseenesest ja mis vastab selle algsele tähendusele, sellele, kes määratakse kokkuleppel.

Sõna otseses mõttes ei erine kontekstist, kavatsusest ega olukorrast lähtuvaltSeetõttu ei tekita see teist tõlgendust ega topelttähendusi. Selles mõttes vastandub see kujundlikule tähendusele. Näiteks: "Luis nägi Martaga tähti", st mõlemad mõtisklesid taeva üle.

Keel otseses mõttes on tüüpilisem kõnedele või tekstidele, mis püüavad ideid, teavet või sõnumeid vahetult, selgelt ja kokkuvõtlikult edastada, näiteks teaduslikku või informatiivset laadi tekstid.

Sellisena, kui kasutame keelt otseses tähenduses, teeme seda a-ga denotatiivne märksee tähendab, et me kasutame sõnu viitena tähistamaks midagi, mis tähendab täpselt seda, millele see sõna viitab, ilma topelttähenduste, irooniate ja metafoorideta.

  • Meel
  • Sõna otseses mõttes

Sõna otseses mõttes ja kujundlikult

Otsene tähendus on vastupidine ülekantud tähendusele. The ülekantud tähenduses Seda saab sõnale või väljendile omistada olukorra, konteksti või kavatsuse tõttu, millega seda kasutatakse. Näiteks: "Tema süda voolas emotsioonidest suust välja." Kujundlik meel on tüüpilisem kirjandusele, luulele või huumorile, see tähendab väljendusvormidele, mida rikastab ebaselgus.

Teiselt poolt sõnasõnaline tähendus See, mis sõnal või väljendil on iseenesest, jääb oma algsele tähendusele kindlaks, mis ei allu tõlgendustele, kontekstidele ega kavatsustele. Näiteks: "Katsealune sisenes tuppa ja võttis koha ukse kõrval asuvas lauas." Otsetähendus on levinud informatiivsetes või teaduslikes tekstides.

Te aitate arengu ala, jagades leht oma sõpradega

wave wave wave wave wave