Mis on esindusdemokraatia:
Esindusdemokraatia, tuntud ka kui kaudne demokraatia, on a valitsemisvorm, kus kodanikud teostavad poliitilist võimu oma valimisõiguse alusel valitud esindajate kaudu vabadel ja perioodilistel valimistel.
Teoreetiliselt on poliitilise võimu hoidja küll suveräänne ehk rahvas, kuid ta ei kasuta seda ise. Selles mõttes tekib kaudne demokraatia raskuste tõttu, mis on seotud miljonite inimeste rahvaste kodanike ja poliitiliste tegutsejate tulemusliku toimimisega riigi ees, nii et tekib esinduslikkuse kuju.
Seetõttu kasutab esindusdemokraatia kodanike osalemise mehhanisme, näiteks hääletamist, et anda valitud esindajatele õiguspärasus tegutseda ja otsuseid teha nende esindatavate nimel.
Esindusdemokraatia on sellisena poliitiline süsteem, mida maailma demokraatiad kõige enam aktsepteerivad ja kasutavad, ning see on ka liberaalsetele riikidele iseloomulik süsteem.
Esindusdemokraatia tunnused
Üks seda tüüpi valitsuse põhiomadusi on esinduslikkus. See tuleb allutada demokraatlike mehhanismide abil aktiveeritud enamuse otsusele valida kandidaatide hulgast need kodanikud, kes esindavad rahvast riigi erinevates instantsides. Selles mõttes on esindussüsteemi toimimiseks hääleõiguse kasutamine tsiviil- ja sotsiaalvastutus.
Esindatus kajastub eriti täidesaatval tasandil, eesistumistel, kubermangudes ja linnapeades ning seadusandlikul tasandil kongressidel, kodades või assambleedes.
Esindusdemokraatia teine omadus on poliitiliste parteide olemasolu, mis koosnevad kodanikest, kes esindavad konkreetsete elanikkonnarühmade huve ja ideoloogiaid. Erakonnad on juriidilised organisatsioonid ja seetõttu saavad nende kandidaadid näiteks sõltumatutelt kandidaatidelt ametlike organisatsioonide eeliseid ja legaalseid honorare.
Nagu kogu demokraatiat, iseloomustavad seda ka demokraatlikud väärtused, kodanike õiguste ja heaolu tagamine ning valitsemine põhiseaduslike põhimõtete ja demokraatlike mudelite järgi.
Esindusdemokraatia näited
Esindusdemokraatiat saab individuaalsete vabaduste tagamiseks kombineerida teiste, üldiselt vabariiklike valitsusvormidega, mis põhinevad võimude jagunemisel, tasakaalustatusel ja vastastikusel kontrollil.
Lisaks võib esindusdemokraatia esitada ka föderaalse või tsentralistliku süsteemi. Riigi poliitilise korralduse föderaalne süsteem koosneb poliitilistest üksustest või osariikidest, assotsieerunud riikidest ja alluvatest föderaalvalitsuse skeemi kohaselt, kuid nende valitsuse ja õigusaktide suhtes on teatav autonoomia.
Teiselt poolt ei anna tsentraliseeritud süsteem seda iseseisvust otsuste tegemisel teistele üksustele. Esinduslikud, vabariiklikud ja föderaalsed demokraatiad on näiteks Ladina-Ameerika riikides nagu Mehhiko või Argentina. Esinduslikud, vabariiklikud ja tsentralistlikud demokraatiad on näiteks Ladina-Ameerikas selliste riikide nagu Tšiili ja Brasiilia.
Esindus- ja osalusdemokraatia
Esinduslik ehk kaudne demokraatia erineb osalusdemokraatiast või otsedemokraatiast oma osalusmehhanismide poolest.
Valimisõigus on esindusdemokraatia par excellence osalusmehhanism. Teisalt on referendumid ja rahvahääletused viisid otsedemokraatia teostamiseks. Nii esindusdemokraatia kui ka osalusdemokraatia jagavad demokraatlikke väärtusi.
Poolesinduslik demokraatia
Poolesinduslik või segademokraatia on tuntud kui selline, mis segab nii esinduslike kui ka osalusdemokraatiate omadusi.
Sel moel valib rahvas oma esindajad valimisõiguse kaudu, vabalt ja perioodiliselt, samuti on neil võimalus aktiivselt osaleda poliitilistes küsimustes, otsuste tegemisel ja üldist huvi pakkuvate probleemide lahendamisel, aktiveerides põhiseaduses osalemise mehhanisme nagu rahvaalgatused, rahvahääletused või muud. rahvahääletused.
Poolesindusliku demokraatia näiteks on Uruguay Idavabariik.
