Mis on loovus:
The loovus, mida nimetatakse ka algseks mõtteks, loov mõtlemine, leidlikkus, konstruktiivne kujutlusvõime või lahknev mõtlemine on võime luua, uuendada, luua uusi ideid või kontseptsioonevõi teadaolevate ideede ja kontseptsioonide uued seosed, mis tavaliselt viivad uute järeldusteni, lahendavad probleeme ning pakuvad originaalseid ja väärtuslikke lahendusi. Loovus on idee või kontseptsiooni, loomingu või avastuse tootmine, mis on uus, originaalne, kasulik ja rahuldab teatud aja jooksul nii selle loojat kui ka teisi.
Loovus või algne mõtlemine on mentaalne protsess, mis sünnib kujutlusvõimest ja hõlmab mitut põimunud vaimset protsessi. Füsioloogia pole neid protsesse täielikult lahti mõtestanud. Loovuse kvaliteeti saab hinnata lõpptulemuse järgi ja see on protsess, mis areneb aja jooksul ja mida iseloomustavad originaalsus, kohanemisvõime ja selle konkreetsed realiseerimisvõimalused.
Inimese ajus on kaks poolkera, mille vahel on erinev kompetents ja tundub, et see pädevuste erinevus on ainulaadne inimesele. Kuigi loovust esineb ka paljudel loomaliikidel, erineb nende aju meie omast täiesti, sest nad on spetsialiseerunud visuaalsetele, haistmisjuttude jms stiimulitele ja vajadustele reageerimisele.
Loov isiksus ja võime
Ehkki on olemas väga loovaid ja suhteliselt loovaid inimesi, oleme kõik sündinud loova võimega, mida hiljem võib stimuleerida või mitte. Seetõttu saab arendada ja parandada loovust, nagu ka kõiki inimlikke võimalusi. Loomingulise võimekuse arendamiseks ja suurendamiseks on palju tehnikaid, näiteks ajurünnak (rühmades), külgmine mõtlemine, mõtete kaardistamine, ideede valik, ideede kvantifitseerimine, ideede klassifitseerimine, mõistete kaardistamine ja Ishikawa diagrammid.
Intelligentsus ei erine eriti loovate ja suhteliselt loovate inimeste vahel. Loova indiviidi isikuomadused eristavad teda teistest. Üldiselt on tõestatud, et loov inimene või geenius vajab pikki üksindusperioode, kipub olema introvertne ning tal on vähe aega sotsiaalseteks suheteks ja ka selleks, mida ta nimetab igapäevaelu pisiasjadeks. Loovused kipuvad olema väga intuitiivsed, tundma suurt huvi nii välismaailma abstraktse tähenduse kui ka tundlikkuse üle.
Laias laastus saab eristada kahte tüüpi loomeinimesi: kunstnikke (muusikuid, kirjanikke, maalijaid, skulptoreid) ja teadlasi, ehkki, nagu juba öeldud, pole loovuse ja intelligentsuse osakaalu (IQ) vahel kuigi palju suhet. Geenius on seda tüüpi inimeses sageli seotud hullusega ja segaduses sellega.
