Mis on kodanlus:
Kodanlust nimetatakse keskmine ja jõukas sotsiaalne klass, kuhu on rühmitatud need inimesed, kellel on vara ja kõrge majanduslik tootlus.
Kodanluse mõiste tuleneb prantslastest kodanlus, viidata inimestele, kes elasid linnades, kus neil olid teatud tööõigused, näiteks kaupmehed või käsitöölised.
Kodanlus on termin, mis tähistab inimesi, kes ei tee mingit tüüpi füüsilist tööd ja kellel on märkimisväärne kaupade ja raha kogunemine, mis muudab nad jõukateks inimesteks. Seetõttu on see termin, mis tähistab jõukat keskklassi.
Kodanlus on jagatud kolme kategooriasse, milleks on: ülakodanlus, kes vastutab tootmisvahendite ja kõrgete poliitiliste positsioonide eest; kodanlus, kes on liberaalset ametit kandvad inimesed; ja madalam kodanlus, kes on inimesed, kes on osa tööstus- ja kaubandussektorist.
Karl Marxi sõnul on kodanlus kapitalistliku režiimi sotsiaalne klass, kus selle liikmed vastutavad tootmise eest, neil on oma äri ja nad on vastupidised töölisklassile.
Samamoodi tunnistab Marx, et tänu kodanlusele ja selle väärtustele arenes mõiste ühiskond välja ning avas tee kodanikuõiguste ja esindusriigi saamiseks.
Kodanluse päritolu
Kodanlus tekkis keskajal, täpsemalt Euroopas, kui peamine tööallikas oli endiselt maapiirkondade tegevus, ehkki juba oli rõivaste, ehete ja vürtside kaupmehi ning käsitöölisi.
Seetõttu kasutati kodanluse mõistet, et viidata maapiirkonnast ja maapiirkonnast lahkunud inimestele, et kolida ja elada müüriga ümbritsetud linnades uutes ruumides, mida nimetatakse linnaosadeks. Need aadlid vaatasid neid inimesi aga ülalt alla.
Tuleb märkida, et kodanlus ei olnud feodaalid ega pärisorjad ega kuulunud privilegeeritud klassidesse nagu aadel, vaimulikud ega talurahvas.
Sellest ajast alates on kodanlus suurenenud ja 18. sajandil väljendas kodanlus ideoloogiliselt oma väärtusi ja huve üksikisiku, töö, innovatsiooni, progressi, õnne, vabaduse ja võrdsete tingimuste osas, teemad on kokku võetud Prantsusmaa revolutsioonilises motos: vabanenud, égaliit, fraternite.
Samamoodi osalesid kodanikud aktiivselt Prantsuse revolutsioonis ja tööstusrevolutsioonis, nõudes nende sotsiaalseid õigusi, poliitilisi õigusi ja majanduslikke õigusi.
Teiselt poolt, kodanluse kahepoolse tekkimisega sai alguse poliitiline süsteem, pärast Prantsuse revolutsiooni, mis koosneb kahest enamuserakonnast, antud juhul ühelt poolt kodanlikust parteist ja aristokraatiast. muud.
Praegu nimetatakse inimesi, kes kuuluvad keskklassi või kellel on oma ettevõte, kodanluseks. Kodanluse mõistet kasutatakse siiski ka halvustavalt, kuna seda kasutatakse tavaliste ja labaste inimeste kataloogimiseks, kellel pole eriti head maitset.
Kodanluse tunnused
Allpool on toodud kodanluse peamised omadused.
- See koosneb tasanditest, kus üksikisikute rühmad erinevad oma rikkuse, tööaktiivsuse ja prestiiži järgi.
- Selle põhiväärtus on kodanikuõiguste ja võimude jaotuse tunnustamine.
- See põhineb arusaamal, et riikidel peab olema esinduslik poliitiline süsteem.
- Kodanlus võib olla poliitilises ametis.
- Kodanlus võib moodustada valitud gruppe inimestest, kellel on suur majanduslik ja poliitiline mõju.
- See saab kasu kapitalistlikust majandustegevusest.
- Sellega tehakse kindlaks kodanluse ja proletariaadi erinevused.
- Proletariaat.
- Sotsiaalsed klassid.
