30 peamist tugevust ja nõrkust inimesele

Tugevad ja nõrgad küljed viitavad neile positiivsetele ja negatiivsetele omadustele, mis inimest iseloomustavad. Need võivad olla võimalused või ohud vastavalt isiklike, tööalaste või akadeemiliste eesmärkide saavutamiseks.

Kvaliteedi arvestamiseks tugevus see peab olema inimese domineeriv omadus, seda tuleb hinnata kui kultuuri midagi erilist ja sellel peab olema soovimatu vastand. Seda soovimatut vastandit me nimetame nõrkus. Nõrkused, tugevuste tagurpidi, on vead, mille kultuur on tagasi lükanud. See tähendab, et need on ebasoovitavad tunnused.

Siin on selgitatud nimekiri konkureerivatest tugevustest ja nõrkustest. See võimaldab meil teadvustada selle tähtsust ja sotsiaalset väärtust.

1. Ausus vs. Korruptsioon

Terviklikkus See on tugevus, mis koosneb võimest olla aus ja läbipaistev suhetes inimestega ja tegevuses, olgu need siis töö- või akadeemilised. Terviklikkus on see, kes paneb head kõigis oludes valitsema.

Korruptsioon see on terviklikkuse vastand ja seetõttu on see nõrkus. Inimene, kes ei pane oma isiklikes suhetes ja oma tegevuses esikohale üldist hüve ja väärtusi, on korrumpeerunud inimene ja sellest tulenevalt ebasoovitav.

2. Innukus silma paista vs. Vastavus

Soov silma paista see pole midagi muud kui ambitsioon, vaid selle positiivses mõttes. See räägib elavast ja ilmsest soovist areneda, kasvada ja areneda täielikult enda parima versiooni suunas. Inimese soov paraneda võib innustada teisi end täiendama ja heaolu looma. Inimesed, kellel on tervislik soov paraneda, on alati inspiratsiooniallikaks.

VastavusTeiselt poolt on see nõrkus, mis seisneb enda tegelikkusele vastamises ja selles sisse elamises, absoluutse huvi tundmises asjade parandamise ja edasiliikumise vastu. Konformistlikud inimesed on väga altid sisse elama nn mugavustsoonis. See on vastuolus ületamise väärtusega.

3. Empaatia vs. Ükskõiksus

Empaatiavõime see on oskus viia end teise olukorda. See on tugevus, sest hõlbustab dialoogi, mõistmist ja ühiste lahenduste otsimist. Empaatiat täiendab ekpaatia, mis võimaldab teil seada piirid enda tundlikkusele liialduste või väärkohtlemise suhtes.

Ükskõiksus See on empaatia vastand ja sellisena on see nõrkus, kuna inimene ei saa ühendust teiste inimeste vajaduste ja seisukohtadega. Aja jooksul võib ükskõiksus põhjustada nii tiraani käitumist kui ka isolatsiooni.

4. Sõpruskond vs. Individualism

Kaaslane Selle eesmärk on väljendada südamlikku ja koostööalast suhtumist kaasõpilaste või kolleegidega, mistõttu on see meeskonnatöös hädavajalik.

Individualism see on nõrkus, sest ühelt poolt tähendab see end töögrupist võõrandumiseks ja teiselt poolt võimetust vajadusel abi küsida.

5. Solidaarsus vs. Isekus

Solidaarsus see on kindlus. Toetav olemine on vajaduse korral kellelegi tuge pakkumine ka väljaspool otsest gruppi. Sel põhjusel on solidaarsus ühiskonnas väga väärtuslik väärtus.

Isekus See seisneb tähelepanu koondamises ainult enda huvidesse, mis lisaks solidaarsuse puudumisele viib ka potentsiaalselt kahjulike tavadeni teiste vastu.

6. Distsipliin vs. Mittedistsipliinne

Distsipliin See on võime töötada eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt ja pidevalt. See on tugevus, kuna võimaldab inimest pidevalt täiendada ja on samal ajal ka stiimuliks tema ümber.

Mittedistsipliinne See on korratu käitumine nii kooseksisteerimise reeglite kui ka õppe- või töörutiinide osas. See on nõrkus, kuna see ohustab töökollektiivide harmoonilisi suhteid ja isiklike arengute vastu.

7. Vastutus vs. Vastutustundetus

Vastutus see on võimalus täita kohustusi oma vabast tahtest. Seetõttu on see kõrgelt hinnatud tugevus.

Vastutustundetus see on soovimatus kohustust täita. Vastutustundetud inimesed mitte ainult ei suuda oma tööd teha, vaid ei taha ka kannatanud inimestele selle eest rahuldust pakkuda.

8. Pühendus vs. Perfektsionism

Pühendumus see on tugevus, sest see tagab inimese parimad jõupingutused parima võimaliku töö saavutamiseks. Selle tulemuseks on alati üldine hüve ja isiklik kasv. Pühendunud ja ettevaatlik olemine ei võitle igapäevaste raskuste ega vigadega.

Perfektsionism seda eksitakse sageli tipptasemega. Perfektsionist kardab eksida ja on paindumatu. Kuna täiuslikkust pole olemas, väljendavad perfektsionistid suurt pettumust ja sallimatust, mis on nõrkus.

9. Sallivus vs. Sallimatus

Sallivus see on võime aktsepteerida teiste vaba väljendust, hoolimata lahkarvamustest. Seepärast tähendab see väärtuslikku austuse ja demokraatliku suhtumise varu.

Sallimatus see on võimetus aktsepteerida teisi sellistena, nagu nad on, või aktsepteerida nende ideid, kui need on meie omadega vastuolus. Sallimatu ei austa teisi ja avaldab autoritaarset iseloomu.

10. Suuremeelsus vs. Tähendus

Suuremeelsus see on võime jagada seda, mis teil on, teistega. See ei viita ainult materiaalsetele asjadele. Suuremeelne olemine on ka teadmiste ja kingituste jagamine ning abi leidmine. Selle tulemuseks on vastastikune kasv ja meeskonnavaim.

Tähendus see on enda jaoks nii materiaalsete hüvede kui ka kingituste ja teadmiste reserveerimine, sageli kartuses, et teised ületavad seda või rivaalitsemise vaimus. Väiklus paneb vastastikuse kasvu pidurdama ja tekitab pahameelt.

11. Enesekindlus vs. Ebaturvalisus

Enesekindlus See tähendab usaldust oma potentsiaalide ja iseloomuomaduste vastu ning nende teatavaks tegemist. See turvalisus ja läbipaistvus äratab teistes avatuse ja usalduse suhtumise iseendasse.

Ebakindlus See on sündinud madalast usaldusest oma iseloomu või kingituste kvaliteedi vastu, mis pärsib käitumist ja viib isolatsiooni. Ebakindlatel inimestel on raske endast teada anda, mille tulemuseks on võimetus teiste positiivset tähelepanu äratada.

12. Kannatlikkus vs. Kannatamatus

Kannatlikkust see on kingitus osata oodata ning austada protsesse ja nende tulemusi. See on tugevus, mis on seotud sallivuse, distsipliini, paindlikkuse ja vastastikuse kasvuga.

Kannatamatus See seisneb võimetuses oodata tulemuste saavutamiseks kuluvat tähtaega. See on nõrkus, sest see väljendab sallimatust, võimetust toime tulla pettumuse ja protsessidest hülgamisega, kui tulemused pole kohesed (ebakindlus).

13. Vastupidavus vs. Jäikus

Vastupidavus see on võime töödelda ja muuta halvad kogemused õppimiseks isikliku kasvu jaoks. See hõlmab võimet kaitsta oma terviklikkust ja vastupanu olude survele.

Jäikus see on vastupidine suhtumine vastupidavusele. Jäigad inimesed ei aktsepteeri pettumust kui võimalust. Seetõttu on neil suuri raskusi olukordade hindamisel ja enese hindamisel kohanemiseks, õppimiseks ja raskuste ületamiseks.

14. visadus vs. Ebakindlus

Visadust See on isikliku, tööalase või akadeemilise eesmärgi saavutamiseks vajalike eesmärkide ja jõupingutuste kõrge hoidmise kvaliteet.

Ebakindlus See seisneb eesmärkide saavutamiseks tehtud pingutustest ja rutiinist loobumises vastavalt subjekti tujudele.

15. Mitmekülgsus vs. Paindumatus

Mitmekülgsus see on võime kohaneda kiiresti ja tõhusalt erinevate funktsioonide ja ülesannetega. See on töö jaoks tugev tugevus, eriti ajal, mis nõuab pidevaid muutusi nii teadmistes kui ka organisatsioonilistes struktuurides.

Paindumatus See on võimetus kohaneda muutuste ja uute funktsioonidega, nagu asjaolud seda nõuavad.

16. Motivatsioon vs. Apaatia

Motivatsioon See on tõeline huvi ja rõõmu väljendamine projektide ja tegevuste arendamise vastu, eriti kui need nõuavad keskmises või pikas perspektiivis pühendumist ja distsipliini. Aitab meeskonnaliikmete eesmärkide saavutamiseks julgustamisel.

Apaatia See takistab teil tundmast huvi, kirge või kiindumust elu nõudmiste ja kohustuste ees. Apaatiline inimene ei näita huvi märke või suudab pühenduda omaenda või ühiste eesmärkide saavutamisele.

17. Ennetavus vs. Reaktsioonivõime

Ennetavus Algatusvõime seisneb hoolsate, vajalike ja õigeaegsete meetmete võtmises, isegi kui neid pole tellitud. See näitab integratsiooni, meeskonnavaimu ja vastutust.

Reaktsioonivõime See koosneb inimeste passiivsest suhtumisest, kes teevad ainult seda, mida kästakse, kui nad kästakse, st nad reageerivad ainult. See on nõrkus, sest see tähendab võimetust vastutustundlikult käituda.

18. Arusaamine vs. Tõsidus

Arusaamine See on võime enne kohtuotsuse tegemist tajuda, mõista ja hinnata teiste vaatepunkti, nende olusid või võimalusi. See on tagasiside andmisel hädavajalik tagasiside.

Tõsidus see on teiste üle otsustamine jäigal viisil, muutes reeglite järgimise inimprotsesside ees ülimuslikuks. Nii käituvad inimesed hirmutavad inimesi, õõnestavad nende enesekindlust ning õõnestavad õppimise ja kohanemisprotsesse.

19. Määramine vs. Otsustamatus

otsustavus See on võime otsuseid langetada ja nendega kooskõlas olevaid tegevusi teha. See on kõrgelt hinnatud töö ja õpingute kvaliteet, kuna see näitab selgust ja keskendumist.

Otsustamatus Isiksuseomadusena on see ebakindluse ja ambivalentsuse märk, mis võib mõjutada lisaks inimesele ka meeskonda, kellega nad projekti ette võtavad.

20. Tõhusus vs. Ebaefektiivsus

Tõhusus See on teha ja täita tööd võimalikult kõrge kvaliteediga õigel ajal, mille eest seda tööl kõrgelt hinnatakse.

Ebaefektiivsus see on nõrkus, sest sellega kaasneb ajakadu, samuti majandusressursside kadu, mida ei kompenseeri toodangu kvaliteet ega selle kogus.

21. Hoolsus vs. Venitamine

Usinust tugevusena viitab see igapäevaste nõudmiste kiirele ja õigeaegsele lahendamisele, mis on küll vajalikud, kuid kuigi kiireloomulised. Lihtsamalt öeldes: "ärge lükake homseks edasi seda, mida saate täna teha". Usinalt tegutsemine annab meelerahu teadmises, et kõik on korras ja takistab väikeste ülesannete kogunemist suurte probleemide tekitamiseks.

Venitamine See on hoolsuse vastand. See koosneb omandatud harjumusest lükata edasi või lükata vastus või lahendamine päevast päeva nõudmistele, hõivata aeg tähtsusetutes asjades. Täitmata nõuded kogunevad või suurenevad, et tekitada probleeme, mis võivad muutuda lahendamatuks.

22. Enesekehtestamine vs. Passiivsus

Enesekehtestamine see on võime suhelda kindlalt, empaatiliselt, lugupidavalt ja ennekõike õigeaegselt oma väärtuste, ideede, kriteeriumide või tervislike huvide kaitsel. Kindlad inimesed räägivad ja kaitsevad oma ideid, kui vaja, teades kulusid.

PassiivsusVastupidi, see seisneb konflikti ja selle tagajärgede vaikimises või enesetsensuuri hoidmises. Isegi kui nad on teiste suhtes empaatilised, tunnevad passiivsed inimesed end alaväärsena ja ei suuda muutusi tekitada ning eeldavad alistumise hoiakuid. Seetõttu ei mõjuta passiivsus mitte ainult passiivseid, vaid ka nende lähedasi või nende töö- või õppemeeskonda. See võib olla isegi vaikne vägivald.

23. Seltskondlikkus vs. Häbelikkus

Seltskondlikkus See on suhtumise ja läbirääkimiste loomiseks hädavajalik suhtumine, mis soosib lugupidavate ja dünaamiliste sotsiaalsete suhete kasvatamist.

Häbelikkus See on isikuomadus, mis muudab sotsialiseerimise inimese jaoks raskeks, mis lükkab edasi väärtuslike suhete võrgustiku loomise võimaluse ja takistab läbirääkimisprotsesse.

24. Soov õppida vs. Huvi õppimise vastu

Soov õppida ja uudishimu on nii isikliku kui ka ametialase pideva parendamise eesmärgi väljendus.

Huvi õppimiseks toob esile motivatsiooni puudumise isiklikuks ja ametialaseks kasvuks, mida peetakse nõrkuseks.

25. Treening vs. Koolituse puudumine

Tekkimine see on tugevus tööle või akadeemilistesse asutustesse kandideerimisel. See näitab, et inimest koolitatakse konkreetsete väljakutsete jaoks, mis on seotud tema koolitusalaga.

Koolituse puudumine mängib inimese vastu, kui tegemist on töövõimalustega. Treenimata inimesel on piiratud võimalused tööks ja parem töötasu.

26. Kogemus vs. Kogemusteta

Kogemus omandatud on teatud tüüpi stsenaariumide jaoks hädavajalik, sest tegelikkuses rakendatakse teadmisi praktikas, kus neid valideeritakse ja täiustatakse.

Kogemusteta Teatud ametikohtadele pürgimine võib olla tegur, kuna teatud tüüpi olukordi saab mõista ainult praktikast endast.

27. Tänulikkus vs. Tänamatus

Tänulikkus see on tugevus, sest see näitab, et subjekt tunnistab, et see pole tingitud mitte temast, vaid inimeste omavahelistest kingituste vahetamisest. Sel põhjusel hindab ja austab ta kõiki oma keskkonnas olevaid inimesi ning tal on lihtsam meeskonnatööna töötada.

Tänamatus see on nõrkus, sest see võõrandab inimest ja dehumaniseerib teda. Tänamatud inimesed kasutavad lisaks ülemeelsusele ka teisi oma edutamise vahenditena ja ei austa nende panust.

28. Alandlikkus vs. Uhkus

Alandlikkus See on tugevus, sest see väljendab inimese tahet tajuda ennast võrdselt meeskonna liikmetega ja vajadusel tunnistada oma haavatavust.

Ülbus see on nõrkus, sest ühelt poolt tähendab see, et inimene tunneb end teistest paremana. Teisest küljest, kuna arrogantne isik ei tunnista oma haavatavust, ei saa ta ka teisi parandada ega aidata.

29. Keskendumine vs. Hajumine

Keskendumine see on tugevus, sest see võimaldab kogu vaimset energiat kasutada pooleliolevates ülesannetes, mis soosib aja ja ressursside tõhusat kasutamist.

Hajumine see on nõrkus, sest see takistab kõiki vaimseid jõupingutusi pühendamast pooleliolevatele ülesannetele. Inimene, kelle iseloomujoon on hajumine, näitab pühendumuse, distsipliini ja küpsuse puudumist igapäevaste väljakutsetega toimetulekuks.

30. Ettevaatlikkus vs. Ettevaatamatus

Ettevaatlikkus See on võime mõelda ja tegutseda, võttes arvesse riske, mida meie sõnad või teod võivad enne nende teostamist endaga kaasa tuua. Seetõttu on mõistlik inimene ka diskreetne. Mõlemad tingimused tekitavad igas valdkonnas usaldust ja austust.

Hoolimatus see on rääkimine või tegutsemine kompromissolukordades, mõeldes eelnevalt riskidele ja tagajärgedele. Hoolimatud inimesed on sageli käitlemata teabe suhtes diskreetsed ja neid peetakse sageli lugupidamatuks. Seetõttu on hoolimatus nõrkus.

Võite ka meeldida:

• 27 inimese tugevust
• SWOT: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud
• 60 inimese omadust ja puudust
• 31 nõrkust, mida inimene saab (ja peaks) parandama