Filosoofia on a doktriin, mis hõlmab suurt hulka uuringuid loogiline ja metoodiline, mis püüab vastata inimestele huvi pakkuvatele küsimustele nagu olemasolu, tõde või teadmised.
Filosoofiast on tekkinud suur hulk humanistlikke ja teaduslikke teadmisi, millel on olnud eluliselt tähtis roll inimkonna arengus ja teiste seas vastuste pakkumisel lõpmatuseni eksistentsialistlikele küsimustele ja kahtlustele.
Allpool on toodud filosoofia peamised omadused.
Universaalsus
Filosoofia hõlmab paljusid teadmiste harusid, et luua universaalne tõde, mis on kõigile inimestele arusaadav.
Sel põhjusel kasutab filosoofia mitmesuguseid uurimisvaldkondi, et mõistet mõistlikul viisil täiendada, et see saaks edendada selle järgnevat kriitikat, seetõttu ei võeta arvesse müstikat ega ebausku.
Tea kriitiline
Põhjendusest lähtudes eemalduvad inimesed teadmatusest ning lähenevad teadmistele ja tõe otsimisele, mida tuleb kontrollida erinevate meetodite rakendamisega, et vältida absoluutsete tõdede kinnitamist.
St esitatakse küsimusi ja püstitatakse probleeme. Selles mõttes kutsub filosoofia mõtlema ja mõtlema, et mõelda ümber need teadmised, mis meil on, ja seada kahtluse alla need, millel puudub kindel tõepärasuse alus.
Sel põhjusel algab filosoofia alati teadmiste kriitikast ja analüüsimisest, et inimesed saaksid aru maailmast, kus nad elavad, ja kõigest, mis neid ümbritseb, kuna teadmised vabastavad inimesi teadmatusest.
Kindlus
Filosoofia pole rahul lihtsa vastusega, seetõttu rõhutab see kõige loogilisemate ja tõesemate vastuste otsimist universumi, eksistentsi ja kõige kohta, mis meid ümbritseb, isegi nendes piirkondades, mille alused on abstraktsemad, nagu metafüüsika.
Vastused peavad tavaliselt olema jõulised ja viima valduses olevate teadmiste sügava arutluseni.
Süstemaatilisus
Filosoofia on doktriin, milles ideed ja tõed korrastatakse mudelist, põhimõttest või tõest, sel viisil esitatakse sidusalt ja ühtselt konkreetse teema kohta käiv ideesari.
Metoodika
Filosoofias on väga oluline määratleda metoodika, mida kasutatakse konkreetse teema loogilise arutluse või empiirilise tegevuse läbiviimisel.
See tähendab, et filosoofia tegeleb niivõrd asjade olemuse ja eksistentsi tundmisega, kui ka meetodiga, mida tuleb rakendada nende tõeni jõudmiseks.
Maailma kontseptsioon
Filosoofilises doktriinis on maailmast üsna eriline ettekujutus, sest see on huvitatud asjade, olemasolu ja kõige ümbritseva, st kogu universumi alguse ja tõeni jõudmisest.
Kuid nende teadmiste saamiseks peab inimene läbi viima rea loogilisi arutlusi, mis võimaldavad teabe tõesuse tagamiseks teatud olukordi analüüsida, kahtluse alla seada, tõlgendada, argumenteerida või kogeda.
Transversaalsus
Filosoofia hõlmab erinevaid uurimisvaldkondi, mis on osa inimteadmiste alustest ja nende käitumisest. Seega on filosoofia harud nii humanistlikud kui ka teaduslikud.
Filosoofia harude hulgast võib nimetada metafüüsikat, epistemoloogiat, loogikat, eetikat, poliitikat, kunsti, esteetikat, keelt, religiooni.
Filosoofia tuleneb kriitilisest visioonist, mille kaudu otsitakse kindlaid ja ratsionaalseid argumente, mis vastavad lõputule hulgale tundmatutele, mis on seotud inimese elu ja arenguga. Seetõttu hõlmab filosoofia erinevaid uurimis- ja uurimisvaldkondi.
