Maa tuuma tähendus (mis on mõiste ja määratlus)

Mis on Maa tuum:

Maa tuum on planeedi sügavaim ja kuumim kihton tahke ja sfäärilise kujuga.

Maa koosneb kolmest olulisest kihist, mida nimetatakse geosfäär (tahke), hüdrosfäär (mis koosneb soolastest või magusatest gaasilistes või tahketes vedelikes oludes) ja atmosfääri (koosneb erinevatest gaasidest).

Maa südamik koosneb aga metallidest, peamiselt rauast ja niklist ning vähemal määral ka väävlist ja hapnikust. See on suurem kui planeet Marss ja moodustab umbes 15% Maa mahust.

Pärast tuumakivimite mitmesuguste analüüside tegemist on spetsialistid saanud palju andmeid Maa südamiku kohta, kuna pärast Maa väljasaatmist ja aeglast jahtumist läbivad need tahkestumisprotsessi.

Tegelikult on teadlased avastanud, et Maa tuum on aeglaselt moodustumas. See hakkas tahkuma umbes üks või kaks miljonit aastat tagasi, see tähendab umbes kolm miljardit aastat tagasi oli Maal vedel tuum.

Maa südamiku koostis

Maa tuum koosneb kahest tuumast, millest üks on välimine ja teine.

Väline tuum

See asub sisemisel südamikul, peaaegu kolm tuhat kilomeetrit maapinnast. See on sulamist sisaldav rauast ja niklist koosnev vedelik, mille paksus ulatub ligikaudu 2300 kilomeetrini.

Selle südamiku temperatuur on lähedal 5000 kraadi Celsiuse järgi, kuid see ei ole piisavalt kõrge selle moodustava vedeliku tahkestamiseks.

Teadlased usuvad, et see tuum on erinevate maapealsete magnetiliste ja elektriliste nähtuste põhjus.

Sisemine südamik

See on Maa kuumim koht, temperatuur jääb vahemikku 5000–7000 kraadi Celsiuse järgi.

See koosneb tahkest rauast; see peab aga vastu nii kõrgetele temperatuuridele kui ka rõhule ega sula. Selle ligikaudne raadius on 1200 kilomeetrit.

Selle tuuma avastas 1936. aastal Taani seismoloog Inge Lehmann. Teadlased on pärast erinevaid analüüse ja arvutusi kindlaks teinud, et sisemine südamik on pöörleva liikumisega ja see on kraadi võrra kiirem kui pinna pöörlemine.

Maa südamiku omadused

Maa planeedi südamiku peamistest omadustest võib nimetada järgmist:

  • See on Maa sügavaim ja kuumim osa.
  • See on moodustunud aeglaselt Maa teiste kihtide suhtes.
  • Selle suurus ületab Marsi planeeti.
  • Sellel on kaks tuuma, üks väline (vedel) ja üks sisemine (tahke).
  • See koosneb peamiselt rauast ja niklist.
  • See mõjutab erinevaid maapealseid magnetnähtusi ja sekkub nendesse.

Te aitate arengu ala, jagades leht oma sõpradega

wave wave wave wave wave