Mis on tervis:
Tervis on elusorganismi üldine seisund, kuna see täidab oma elutähtsaid funktsioone tõhusal viisil, mis võimaldab tal oma keskkonnas korralikult toimida.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on tervise mõiste seotud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundiga, mitte ainult haiguste puudumisega.
Tervist määratletakse ka kahel tasandil: subjektiivsel tasandil (subjekt usub, et tal on heaolu) ja objektiivsel tasemel (kui on andmeid, mis võimaldavad nimetatud seisundit kontrollida).
Mõiste tervis tuleneb ladinakeelsest salusest, salūtis, mis tähendab „pääste”, aga ka „tervitus”. Seega tähendab tervitamisverb tervist soovides.
Laiemas tähenduses kasutatakse tervist ka grupi, asutuse või tegevuse staatuse ja toimimise tähistamiseks. Kasutatakse vahepalana ("Terviseks!") See on röstimise valem.
Vt ka Maailma Terviseorganisatsioon
Tervist mõjutavad tegurid
1974. aastal esitas Kanada uuringu tutvustanud toonase tervishoiuministri Mark Lalonde auks aruande „Uus vaatenurk kanadalaste tervisele, tuntud kui Lalonde aruanne.
Selle aruande abil määrati kindlaks neli tegurit, millel oli märkimisväärne mõju elanikkonna tervisele, nimelt:
Inimese bioloogia
See hõlmab geneetilisi tegureid, mis võivad mõjutada terviseseisundit muutvate haiguste või seisundite ilmnemist.
Atmosfäär
See on seotud selliste aspektidega nagu keskkonnareostus, ruumide või füüsiliste struktuuride tingimused (kodu, töökoht, avalikud ruumid), samuti sotsiaal-kultuurilised tegurid, mis mõjutavad eluharjumusi.
Elustiil
See viitab isiklikele harjumustele (toit, hügieen, kehaline aktiivsus, sotsiaalsed suhted, seksuaalne tegevus).
Tervishoiu korraldus
See hõlmab ligipääsu tervishoiusüsteemile (nii avaliku kui ka erasektori) ning selle kasutamist, samuti selle kvaliteeti.
Tervis ja hügieen
Hügieenistandardite kohaldamise ja tervise säilitamise vahel on otsene seos. Hügieen tähendab kõiki hügieeni- ja hooldusmeetmeid nii inimese keha kui ka füüsiliste ruumide jaoks.
Selles mõttes on sellised harjumused nagu igapäevane suplemine, harjamine ja hambaravi ning jäätmete kõrvaldamine keskkonnast vaid mõned meetmed, mis hoiavad ära haiguste ilmnemise ja on seetõttu oluliseks teguriks inimese ja kollektiivse tervise säilitamisel.
Vaimne tervis
Vaimne tervis on tasakaalu ning vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund, kus inimene on teadlik oma võimalustest ja suudab toime tulla tavapäraste elunõuetega ning olla ühiskonna jaoks produktiivne. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole sellele terminile siiski määratlust kehtestanud.
Vaimne tervis tähendab inimese emotsioone, tundeid, hoiakuid ja käitumist ning tema sotsiaalseid suhteid.
Enesetaju, autonoomia ja subjektiivne heaolu (kuidas inimene arvab end tundvat) mõjutavad otseselt vaimset tervist.
Mõned vaimse tervisega seotud kliinilised seisundid on depressioon, ärevus, skisofreenia ja söömishäired.
Vt ka Vaimne tervis
Rahvatervis
Rahvatervis on distsipliin, mis vastutab elanikkonna tervise tagamise meetmete uurimise ja rakendamise eest.
Rahvatervis hõlmab tervishoiuteenuste korraldamist ja toimimist, haiguste ennetamise strateegiate rakendamist, samuti kodanike tervise, elukvaliteedi kaitsmist, edendamist ja taastamist.
Mõned rahvatervisest sõltuvad meetmed on seotud keskkonna sanitaarkontrolli, kahjuritõrje, tervise edendamise ja selliste programmide väljatöötamisega, mis võimaldavad kindlaks teha elanikkonna tervise riskitegureid.
Enamikus riikides viib rahvatervise poliitikat läbi tervishoiuministeerium või muu sarnane asutus.
- Rahvatervis
Reproduktiivtervis
Reproduktiivtervis on seotud naiste ja meeste juurdepääsuga seksuaalsetele õigustele, mis tähendab, et lisaks perekonna planeerimisel võivad nad vabalt valida, kas neil on võimalus nautida rahuldavat seksuaalelu ilma haiguste ohtu.
Reproduktiivtervis tähendab ligipääsu teabele ja meetoditele, mis käsitlevad viljakuse reguleerimist ohutul ja juurdepääsetaval viisil, samuti rahvatervise süsteemi pakutavatele teenustele raseduse ja sünnituse ajal.
Selle raamistik on nn reproduktiivõigused - kontseptsioon, millel, ehkki see loodi WHO ja ÜRO Teherani konverentsil 1968. aastal, oleks rahvusvahelise rahvastikukonverentsi tegevusprogrammis laiem määratlus ja Development., Mis toimus Kairos 1994. aastal.
Siis on kindlaks tehtud, et reproduktiivõigused põhinevad kõigi üksikisikute ja paaride õiguse tunnustada oma seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud otsuseid ilma igasuguse diskrimineerimiseta.
Mõned reproduktiivõigused on:
- Õigus oma keha enesemääramisele.
- Õigus sigimisele.
- Reproduktiivtervisele juurdepääsu õigus.
- Juurdepääsuõigus seksuaal- ja reproduktiivtervise tehnoloogilisele ja teaduslikule arengule.
- Õigus valida kaaslane ja abielluda sundust kannatamata.
Füüsiline tervis
See viitab inimese füüsilisele keskkonnale, tema keha seisundile ja toimimisele.
Optimaalse füüsilise tervisega inimene saab paremini integreeruda ühiskonda, arendada oma potentsiaali ja aidata kaasa ühiskonna heaolule üldiselt.
Bioloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tegurite mõju avaldab mõju füüsilisele tervisele, kuid eluviisil on samuti oluline roll.
Piisav toitumine, regulaarne liikumine, tervislikud emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted ning juurdepääs tervishoiuteenustele on tegurid, millesse inimene saab otse sekkuda, et aidata kaasa oma tervise säilitamisele ja haiguste ennetamisele.
- Füüsiline tervis
- Ravim
